Kallase sõnul on rahastamise põhikriteeriumiks eelkõige oodatav mõju, mida projektid peaksid avaldama. Rahastamisprotsessi ennast on aga varasemaga võrreldes märgatavalt lihtsustatud.
Kallas märkis, et Eesti positsioon Euroopa teadusuuringutes osalemises on seni olnud üsna hea. Eelmises raamprogrammis rahastati Eestist osalejaid 79 miljoni euroga, kusjuures edukad olid põhiliselt tervishoiu ja infotehnoloogia valdkonna projektid. Suurem võiks olla Eesti firmade, teadlaste ja ülikoolide osalemine transpordiuuringutes, arvas Kallas.
6,3 miljardit on aastail 2014-20 ette nähtud transpordi arendamiseks. Kesksel kohal on innovaatiliste ideede ellurakendamine, kuid lisaks traditsioonilistele valdkondadele toetatakse projekte ka logistika sektoris, reisiinfo ja piletisüsteemi ning linnatranspordi vallas.
Rohkem raha on Horisont 2020 all võimalik kasutada testimiseks, prototüüpimiseks, demonstreerimiseks ja katsemeetmeteks, ettevõtlusele suunatud teadus- ja arendustegevuseks, ettevõtluse ja riskide võtmise edendamiseks ning nõudluse vormimiseks uuenduslike toodete ja teenuste järele.
Kasutusele tuleb ka uus rahastamisvahend, mis kohandatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete erivajadustele. See võimaldab üksikutel firmadel saada lihtsamalt väikseid toetusi väga uuenduslike projektide jaoks.
"Uurige, kuidas osaleda, tuginege kontaktidele oma kolleegidega üle Euroopa," ärgitas Kallas programmis osalema.
Esimesed konkursikutsed avaldati juba detsembris.