Selveris alustas tööd ostudirektor Katrin Riisalu, kelle eelmine töö oli juhtida Statoili hankeid. Varem on ta tegutsenud erinevates jaekettides.
Selveri keti juhi Andres Heinveri sõnul on Riisalu suure kogemustepagasi, kõrge saavutusvajaduse ja positiivse ellusuhtumisega ostuvaldkonna tippspetsialist. „Ta on tegutsenud erinevate ettevõtete ostuosakonnas, juhtinud meeskondi, õpetanud ostuvaldkonda üliõpilastele. Samas on õppinud ka turundust ja planeerinud turunduskampaaniaid, mis on suures jaekaubandusettevõttes oluline lisaväärtus,“ ütles Heinver.
Riisalu sõnul on tema senine karjäär kulgenud erinevates rahvusvahelistes firmades ning seetõttu peab ta põnevaks väljakutseks juhtida ostupoolt kodumaise kontserni suurettevõttes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Katrin Riisalu kaitses 2007. aastal EBSis ärijuhtimise magistrikraadi ning tänaseni on ka Marketingi Instituudi ostujuhtimise lektor.
Selver otsis ostudirektorit alates septembri lõpust. Eelmine ostudirektor, 14 aastat kaubamaja ostusüsteemis ametis olnud Tiiu Valk lahkus möödunud aasta aprillis I.L.U. ketti arendama.
Eesti kapitalil tegutsevasse Selveri jaeketti kuulub 43 kauplust erinevates Eesti piirkondades. Selveri kett kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja kontserni. Selver annab tööd 2300 inimesele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selveri struktuur on muutumas, kus on ametikohti nii kadunud kui juurde tulemas, ütles ettevõtte uus juht Kristi Lomp.
Kaubandusettevõtted kinnitavad Eesti Konjunktuuriinstituudi kindlustunde näitajaid, olles valmis olemasolevat personali veelgi suurendama.
Rimi Eesti ostudirektor Elen Terras läheb alates 7. märtsist lapsehoolduspuhkusele ning tema ametikohal asub tööle Margus Amor, teatas ettevõte.
Statoil Fuel & Retail Eesti AS uus hankejuht on Tiina Loo, kes varem töötas Statoili hankejuhtimise valdkonna spetsialistina ning on ettevõttes töötanud ligi 20 aastat.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.