Eestlased europarlamendis: naised börsifirmade nõukogudesse

" Ainult meestekesksed organsitsioonid on ebaefektiivsed ja ei toimi," ütles Ivari Padar oma seisukoha selgituseks.

Siiri Oviir viitas, et eelnõu toetab ka mehi, kuna survestab lisama kas mehi või naisi sõltuvalt sellest, kumb sugupool on alaesindatud.

Kriteeriumina on esikohal kvalifikatsioon, kuid senisest suurem rõhuasetus on sellel, et juhtivate töötajate valimise protseduur oleks selge ja läbipaistev.

See ei ole eelnõu rumalate naiste upitamiseks, rõhutas Oviir.

Eelnõu selgitab, et eesmärk on tagada, et oluliste otsuste tegemisel ei jääks osa ühiskonnast põhjendamatult kõrvale. Iseregulatsioon pole seni taganud Euroopa Liidu ühe alusprintsiibi täitmist, mis näeb ette kõigile võrdsed võimalused. 2012. a seisuga oli suurimate börsifirmade tegevjuhtkonnas vaid 13,7% naisi.

Direktiiv nõuab eelkõige selgeid valikukriteeriume ja protsessi läbipaistvust, et kandidaate kaalutaks võrdsetel alustel hoolimata soost. Kui aga on kaks võrdset kandidaati, tuleks eelistada alaesindatud sugupoolt.

Direktiiv ei kirjuta ette, keda peab valima - selle otsuse teeb firma ja selle aktsionärid. Igal firmal on vabadus valida oma meetmed ja poliitika, et tagada alaesindatud soo suurem osakaal. Niisamuti otsustavad liikmesriigid ise, kuidas tagada, et aastaks 2020 oleks börsiettevõtete nõukogudes vähemalt 40% naisi, kes praegusel hetkel on alaesindatud. Direktiiv ei puuduta väikefirmasid, millel on vähem kui 250 töötajat.

Direktiiv, kui see vastu võetakse, on jõus aastani 2028. Lootus on, et selleks ajaks on firmade juhtivorganites meeste ja naiste vahel juba võrdsem tasakaal.

Sunnimeetmena on ette nähtud ka sanktsioonid, kui direktiivis seatud sihti tahtlikult ei täideta - näiteks kõrvalejätmine avalikel hangetel osalemisest.

Parlament kiitis eelnõu muudatustega heaks. Muudatustega direktiivi eelnõu jõustumiseks peab see saama liikmesriikide heakskiidu.¬