Tarbimise poolt vaadates on viimase kvartali arengud olnud Abeni sõnul positiivsed. "Maksuameti andmetel on kerge hõive kasv jätkunud ning keskmise palga kasvutempo isegi suurenenud, nii et kogu majanduses makstud palgatulu oli kolmandas kvartalis 8% suurem kui aasta tagasi," märkis ta.
Jaekaubanduse nominaalkasv on püsinud tänavu stabiilselt seitsme protsendi lähedal, mis alaneva inflatsiooni taustal tähendab viieprotsendist reaalkasvu. Koos teenustega võib eratarbimise kasv jääda sellest veidi madalamaks, teatas rahandusministeerium.
"Eluruumide kohta väljastatud kasutuslubade põhjal võib oletada, et positiivse panuse kolmanda kvartali kasvu andsid ka eluasemeinvesteeringud, kuigi ehitussektor on endiselt madalseisus," lisas Aben.
Pärast esimese poolaasta korralikku kasvu pöördus kaupade eksport kolmandas kvartalis langusesse. "Olulise mõjuga oli elektroonika ja keemiatoodete väljaveo pidurdumine. Lisaks mõjutas eksporti Venemaale läbi Eesti veetavate kaubakoguste vähenemine," selgitas ministeeriumi analüütik.
Majandususalduse taastumine ELis viimastel kuudel pole Eesti kaubanduspartnerite majandusnäitajates veel avaldunud, kuid eurotsooni uute tellimuste indikaatorite põhjal võiks olukord Abeni sõnul paraneda alates aasta lõpust.
"Aasta kokkuvõttes jääb Eesti majanduse reaalkasv ilmselt rahandusministeeriumi suveprognoosist madalamaks, kuid SKP nominaalne maht ning seega ka maksulaekumise kogumaht võib siiski kujuneda suvel arvatuks. Eesti majanduse käekäik on endiselt tugevasti sõltuv Euroopa edasistest arengutest," lisas Aben.