Raudsaar: see ei jää viimaseks

"Tajun, et on teatud hoiak õhus ajakirjanduse suhtes, et kui teie sõnum ei ole meelepärane, me teile infot ei jaga," kommenteeris Raudsaar tänast juhtumit, kus Äripäeva ajakirjanikku ei lubatud varem avaldatud arvamusartikli tõttu avalikule kohtuistungile.

"Minu jaoks sellesse mudelisse paigutuvad nii need valikulised meediakanalite väljajätmised erakondade valimispidudelt kui nüüd siis see konkreetne juhtum. Ma kardan, et see ei jää viimaseks selliseks," märkis Raudsaar.

Ta lisas, et kui sellised katsed peaks läbi minema, võib see tavaks kujuneda. "Ja mida see siis tähendab Eesti demokraatiale? Ma kardan, et mitte midagi head," ütles Raudsaar.

Kohtuniku reaktsioon arvamusartiklile pole Raudsaare sõnul põhjendatud. Kohus on Eestis auväärne ja sõltumatu organisatsioon, aga see ei tähenda, et kohtu tegemisi ei võiks tähelepanelikult jälgida, et sõltumatuses ja kvaliteedis kindlad olla, märkis ta.

Seejuures ütles Raudsaar, et viide paragrahvile, mis käsitleb lugupidamatust kohtu suhtes, pole asjakohane – kindlalt saab öelda, et ajakirjanik ei käitunud kohtusaalis kohtunikku solvavalt ega takistanud kohtuprotsessi.

"Kui on ikkagi avalik kohtuistung, siis ei ole mingit põhjust piirata avalikkuse juurdepääsu. Minu jaoks ei ole tegemist ühe inimesega, vaid tegemist on avalikkuse esindajaga," selgitas Raudsaar.

See, et üht konkreetset ajakirjanikku istungile ei lubata ja samal ajal öeldakse, et teised võivad tulla, on Raudsaare hinnangul halva mängu juures hea näo tegemine. "Minu jaoks on ajakirjanik ühest konkreetsest toimetusest selle toimetuse esindaja. Kui rünnatakse konkreetset ajakirjanikku, keda toimetus on usaldanud selle looga tegelema, siis rünnatakse tervet toimetust. Kui rünnatakse tervet toimetust, rünnatakse tervet ajakirjandust," rääkis ta.

Raudsaar lisas, et asi ei paista hea välja ka seetõttu, et Autorollo protsessi näol on tegemist poliitiliselt tundliku teemaga.