MKM: kõik pole Rail Balticu vastu

"Osavõtt avalikest aruteludes maakondades on olnud aktiivne. Hulgaliselt kirjalike ettepanekuid on tulnud," rääkis Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp. Tema sõnul on küsimusi seinast-seina. "Osad inimesed on ja jäävad negatiivseks. Valdav inimesi siiski jagavad seda seisukohta, et see on vajalik ja tuleks siiski ehitada," märkis ta.

Avalikes aruteludes on osalenud 1228 inimest, osa neist on käinud mitmel arutelul. Alates augustist kuni tänaseni on laekunud 341 kirja, sealhulgas ametkondadelt. "Oleme põhjalikult analüüsinud kõiki kirjalikke ettepanekuid," märkis maakonnaplaneeringute juhtekspert Pille Metspalu. Maakondade lõikes kerkib esile Raplamaa, seevastu Harju- ja Pärnumaa jäävad tagasihoidlikuks. Maakondade ülesed kirju oli 43.

Olulisemad teemad, mis kirjades ja aruteludes välja tulevad, puudutavad vajadust Rail Balticu järele, võimalikke kompensatsioonimehhanisme, reaktsiooni konkreetsetele trassilõikudele, samuti mure keskkonnamõju pärast ja barjääriefekti.

Isikute reaktsioone on kokku saadud 2171. "Aga ei saa öelda, et need kõik olnud Rail Baltica vastu. Pigem nad arutavad trasside osas, millest eelistatakse jne," sõnas Metspalu. Ta toonitas, et inimeste ettepanekud on olnud mõistlikud.

Hetkel ollakse maakonna planeeringute algstaadiumis, märkis Metspalu. "Nüüd me hakkame neid võrdlema. Meil ei ole eelistusi ega ka arusaama, milline võiks olla trassilõik. See peaks tulema aasta lõpuks või aasta alguseks," selgitas ta.

Mis puudutab ettevõtjaid, siis kõige rohkem muresid valmistab Rail Baltic põllumajanduse ja metsmajanduse firmadele. Milliseid täpselt, loe homsest Äripäevast.