Ligi: uut riigieelarvet on põhjusega nimetatud sotsiaalseks

Ligi sõnul on riigieelarve eesmärk rahastada riigi ülesandeid majanduskeskkonda stabiliseerival moel. „Valitsus peab sellest põhimõttest kinni ning keskendub kulude sisulist jõukohasust mõõtvale struktuurse tasakaalu näitajale nagu kogu Euroopa. Oleme suutnud hoida väikest struktuurset ülejääki alates 2009. aastast, järgmise aasta struktuurne ülejääk on 0,7 protsenti,“ selgitas Ligi.

Ministri sõnul kipub väike riik objektiivselt olema suhteliselt kallim, mistõttu vastutus iga euro täpse suunamise eest on suurem. „Oleme järginud põhimõtet teha vajaduspõhiselt sotsiaalkulutusi, mis on eelarve suurim osa, ning suutnud hoida palgakulud riigiaparaadile oma väiksusele vaatamata keskmised, 10,8 protsenti SKPst.“

„2014. aasta eelarvet on põhjusega nimetatud ka sotsiaalseks,“ märkis minister. „Keskmine pension kasvab 6 aasta kohta enim, 5,8 protsenti, mis tõenäoliselt on Euroopa kiireim tõus.“ Kasvavad ka II pensionisamba maksete, õppetoetuste, sotsiaaltoetuste saajate eest makstava sotsiaalmaksu ja vajaduspõhise peretoetuste kulud.

Järgmisel aastal on riigil eelnõu järgi kasutada 8 miljardit eurot, mis on võrreldes tänavusega 349 miljonit enam. Riigieelarve kulusid on järgmisel aastal planeeritud 8,06 miljardit eurot. Võrreldes selle aastaga kasvavad need 377 miljonit ehk 4,9 protsenti.