- OMX Baltic−0,21%318,26
- OMX Riga−0,04%994,52
- OMX Tallinn0,11%2 254,66
- OMX Vilnius−0,76%1 486,68
- S&P 5000,31%7 376,86
- DOW 30−0,46%51 285,73
- Nasdaq 1,09%24 579,42
- FTSE 1000,67%10 745,26
- Nikkei 2252,33%58 775,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,08
- OMX Baltic−0,21%318,26
- OMX Riga−0,04%994,52
- OMX Tallinn0,11%2 254,66
- OMX Vilnius−0,76%1 486,68
- S&P 5000,31%7 376,86
- DOW 30−0,46%51 285,73
- Nasdaq 1,09%24 579,42
- FTSE 1000,67%10 745,26
- Nikkei 2252,33%58 775,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Büroopindade hüplik hind
Kinnisvarateenuseid osutava Colliers Internationali partneri ja investeeringute hindamise juhi Margus Tinno sõnul võib büroopindade turu tipphinnaks pidada taset 15-16 eurot ruutmeetri eest kuus. Leidub ka erandeid, kes maksavad ruutmeetri eest 20 või mõni euro rohkemgi, kuid tegemist on üksikute juhtumitega.
Ka 1Partner Kinnisvara juhtivpartner Tanel Tarum ning Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman leidsid, et valdav osa büroopindade üüritehinguist piirdub 16eurose ruutmeetrihinnaga. Büroopindade tipphinnad on kesklinnas A+ hoonetes, mille hinnatase jääb vahemikku 12-16 eurot/m²
Tarumi kinnitusel võib üksikute kõrghoonete kõrgeimal korrusel paiknevate ja eriti heade vaadetega pindade ruutmeeter maksta ka 20 eurot kuus, kuid ta rõhutas: üksikute!
Soomani sõnul leidub turul ka oluliselt kalleimaid pakkumisi. Kuulutustes küsitakse 25 ja 35 eurot kuus, aga reaalne lagi on 20 eurot. "Ja isegi see on ikkagi erand," lisas ta. "Küsida võib muidugi kõike, kuid ei ole mõtet kuulutuste summadest erutuda," lisas Sooman.
Kallimatest hoonetest tõi ta näitena Tallinnas Viru väljakul Mere puiestee nurgal asuva Metro Plaza. "On mainekamaid tänavaid, nagu näiteks Roosikrantsi ja Kentmanni, kus on väga heas seisus väiksemaid sorti büroosid, mille ruutmeetri hind võib tõusta samuti 20 euroni või ehk isegi veidi rohkem," lisas ta.
Roosikrantsist ja Kentmannist rääkides ütles Sooman, et väga palju sõltub konkreetsest majast ja pinnast. Seal asuvate büroopindade suurus jääb alla saja ruutmeetri. "Selliste pindade maksejõuline sihtrühm on näiteks advokaadibüroo, kus oluline kesklinna asukoht ja ongi vaja kolm kabinetti pluss läbirääkimiste ruumi ja vastuvõtu letti," selgitas ta. Need pinnad ongi head neile, kellel tähtis asukoht kesklinnas, mainekus või on ettevõtjal oluline suurklientide lähedal asuda
Vanalinnas on samuti kalleid bürooruume, kuid hind on samuti kuni 20 eurot ruutmeetri eest kuus. "Parimal juhul on numbriks 21-22 eurot kuus, aga siis peab olema midagi sellist, mis lahendab ära mõne vanalinnaga seotud tüüpilise probleemi," ütles Sooman. Näiteks parkimisvõimalus hoovis lööb hinna kohe kõrgeks. Vanalinna hinnad kõiguvad Soomani sõnul palju ja vahe võib olla tohutu.
Tõsi, vanalinna hoonete puhul pole klassi nimetamine asjakohane, sest A,B ja C klassifikaator käsitleb büroohooneid tervikuna. Vanalinnas aga büroohooneid kui selliseid ei ole ja seetõttu jääb vanalinn sellest klassifikatsioonist välja.
Margus Tinno sõnul võib 20-22eurose ruutmeetriüüri põhjuseks olla veel buumiajast pärinev ja tänaseni kehtiv leping. "Kui leping on selline, mis ei võimalda üürnikul olukorda lahendada, näiteks lepingut lõpetada või üüri alla kaubelda, siis ei jäägi muud üle kui maksta," ütles ta. Tinno toonitas, et nimetatud tase pole hetke turusituatsioonis siiski norm ning number ei tohiks tekitada valearusaama olukorrast.
Täna püsib tippüüri tase suurusjärgus 15-16 eurot kuus ja ettevõtted, kes südalinnas uut ja parimat esinduslikku bürood soovivad, peavad olema valmis seda maksma. Hinda mõjutab asukoht, hoone vanus ja kindlasti on oluline ka selle arhitektuur. "Kõrghoonete puhul on ilmne üürihinda mõjutav tegur ka vaate olemasolu," lisas Tinno.
Edevam siseviimistlus on üldjuhul üürniku enda kulu ja hinda ei mõjuta. "Erand on muidugi variant, kus siseviimistlus on tehtud üürniku soovil, kuid omaniku kulul - siis arvestatakse see lisainvesteering ka üürihinda sisse," ütles Tinno.
Hetkel kuum
Tallinna südalinna mainekaimad kaasaegsed hooned on City Plaza, Metro Plaza, Rävala 4, Nordea Maja, Navigator, Sakala Ärimaja. Suurtest büroohoonetest kesklinnas võib nimetada ka SEB ja Swedbanki peahooneid. Äärelinnas asuvatest on Ülemiste City, Tammsaare Ärikeskus, Delta Plaza, Sõpruse Ärimaja.
Turu keskmisest hinnast rääkides selgitas Tinno, et see on üldine mõiste, kuivõrd turul käibib erinevas asukohas erinevaid pindasid. "Kui rääkida näiteks Tallinna võtmes valdavast kvaliteedist, siis võib üldistades keskmise hinnana tuua vahemikku 9-11 eurot ruutmeetri eest kuus," ütles ta.
Suurte üürnike osakaal väike. Tinno sõnul võib Eestis pidada suureks kõiki enam kui tuhande ruutmeetriseid üüripindasid. Seda ruutmeetrite arvu ületavaid büroohooneid on palju, võib öelda, et enamus. Kui palju on aga suurte pindade üürnike osakaal, võib Tinno sõnul tuletada Eesti ettevõtluskeskkonna näitajaist. 2012 oli kuni kümne töötajaga väikeettevõtteid 94% ettevõtete koguarvust ja üle 50 töötajaga suurettevõtteid vaid 0,01%. Alati ei vaja kõik töötajad ka büroopinda, seega on suurte pindade üürijate osakaal arvuliselt veelgi väiksem, lisas ta.
Enamik ettevõtjaid eelistab büroopinda üürida. "Julgen pakkuda, et tava on 99% ulatuses üürimise kasuks," ütles Tinno, kelle sõnul on üürimise selge ja peamine eelis ostmisega võrreldes paindlikkus. Üldjuhul pole ka otstarbekas ettevõttel oma vahendeid kinnisvara alla kinni panna ning krediidivõimekust piirata. "Kindlasti on ka erandeid, mis võivad tuleneda nii korporatiivsest otsusest kui ka mingist spetsiifilisest vajadusest," lisas ta.
Seotud lood
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Enimloetud
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Juubelile lähenev Raivo Hein lõi uue eesti vanasõna
Juubelile lähenev Raivo Hein lõi uue eesti vanasõna
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele