Arutelu Äriplaanil: kust tuleb uus kasv?

Alamäe sõnul annaks niisugune kokkulepe suure potentsiaali majanduse arenguks, kuid see on väga raskesti saavutatav.

Investor Heldur Meerits näeb head potentsiaali müügioskuste arendamises.  „Ettevõtlikkust meil on, aga me ei saa oodata, et kõik inimesed oleksid ettevõtjad,“ rääkis ta. „Hea koht, kust edasi minna, on  müügioskused. Keskmine eestlane on silmapaistvalt kehv müüja. Tänu madalale stardipositsioonile on meil selles vallas võimalik kiiresti edasi liikuda.“

Suurettevõtja Hillar Teder märkis, et tähtis on olla võimalikult lähedal tarbijale ja ostjale.  „Enam-vähem miljoni euroga võib juba ükskõik mida valmistama hakata,“ rääkis ta. „Tähtis on see, kus toode maha müüa, st et asi oleks otseturustatav.“ Igasugune edukas kaup peab Tederi sõnul olema odav. „Võiks ringi vaadata, kus mingist  asjast on puudu,“ mõtiskles ta. „Ega mingit imeasja ei ole. Allhange on ju tore asi küll, annab leiva lauale, aga hästi õhukese.“

Majandusanalüütik Peeter Koppel märkis, et igasugusel kasvul peab olema kontekst. „Kasvukeskkonna loob majanduspoliitika. Edukad on olnud riigid, mille majanduspoliitika on olnud ettevaatav. Meie majanduspoliitika on reaktiive, stagneerunud.“ Aga milline on see suur narratiiv, küsis Koppel, et siin elavad inimesed oleksid nõus kannatama natuke kesisemat olemist, et 10-15 aasta pärast ikkagi veel tahta siin elada? „Milline on meie globaalne konkurentsieelis? Sellele küsimusele on vastamata. Ja kui lootust ei ole, läheb inimene sinna, kus see lootuse story on olemas. Ma tahaks, et need, keda meil kõige rohkem televiisoris näidatakse, tunnistaksid selle story vajadust.“

Täismahus ettekanded konverentsilt ilmuvad homme Äripäeva paberlehes.