Fotokiiksuga finantsjurist

Kilvar Kessler alustas loodusfotograafiaga aastal 2008, jalutades sageli hommikuti oma vanema lapsega looduses, sest tütar armastas väga vara ärgata. "Hakkasin aegamööda märkama keskkonna rikkust, eriti linnustiku mitmekesisust," räägib Kessler. Edasi tekkis tal huvi ja hasart valguse ning varjuga joonistamise, lindude elu ja fototehnika ning seonduvate inimvõimete vastu. Sealtpeale üritab ta vähemalt ühe puhkepäeva hommikul enne päiksetõusu välja minna ja kaameraga oma tavapärase paaritunnise jalutuskäigu teha.

Valdavalt pildistab Kessler loodust, nimelt sulelisi. "Olen lindude tegemiste pelk seiraja, mitte enamat. See tähendab, et fotode saamiseks ma ei kasuta peibutisi - ei toitu, hääli ega sarnaste lindude kujusid," selgitab ta. Avalikkuse tähelepanu pälvivad linnufotod on tema sõnul saadud just linde inimeste lähedusse meelitades ja räägitakse ka, et merikotkast muul moel ei saavatki lähedalt pildistada, kui korjusega peibutades. "Vale! Merikotka puhul tuleb teada tema territooriumit, lende ja lemmikkohti. Linnul tuleb lasta õigel ajal ja õiges kohas objektiivi ette ilmuda. Loomulikult on siin juhuse roll oluliselt suurem, kuid liigselt sündmusi forsseerides ja kramplikult mingit pilti jahtides jääb looduspiltnik tavaliselt tühja mälukaardiga," muigab Kessler, kelles on ideaalses tasakaalus nii ratsionaalne kui loov pool, mida fotograafia ning põhitööks olev finantsõigus omavahel osavalt tervikuks seob.

Kessleril on enda sõnul olnud õnne ja võimalust finantseerida fotograafiahobi oma teise südamelähedase tegevuse, loengute pidamisega ülikoolides. Algavatele looduspiltnikele soovitab ta hankida kvaliteetne objektiiv, mida võib osta ka kasutatuna. "Fotoaparaatide peale ei maksaks liialt kulutada, kuna nende väärtus langeb üsna kiiresti," sõnab ta. "Juhtusin kunagi lugema artiklit, kus keegi ameeriklasest profifotograaf väitis, et  tema kallid ja kvaliteetsed objektiivid on inflatsioonile paremini vastu pidanud, kui isiklik pensioniskeem!"

Kord küsinud hea tuttav temalt, et kui teeniksid mõlemal juhul sama palju, kas pildistaksid linde või ajaksid finantsjärelevalve asja? "See oli raske küsimus, kuna mulle meeldivad need mõlemad kunstid. Kui fotograafia on valguse ja varjuga joonistamise kunst, siis juba vanarooma juristide arvates oli õigus õigluse ja headuse kunst," jätkab Kessler. Õiglus ja headus on tema hinnangul kategooriad, mis defineerivad inimeseks olemise, mida ei saa ega tohi unustada ka finantsjärelevalve töös.

 

Autor: Ave Lepik, Kairi Oja