Meikar: Reformi juhtimise stiil on jäänud samaks

“Aasta jooksul toimunud arutelu hinnates julgen oletada, et lõhe parteijuhtide ja kodanike hoiakute ning väärtuste vahel on suurenenud, ütles Meikar. Tema sõnul on ühiskonna ootus avatuma ja ausama erakonnapoliitika suhtes suurenenud, aga parteipoliitiline eliit on kapseldunud stagneerunud arusaamadesse. “Sest kuidas teisiti seletada seisukohti “me oleme asendamatud” ja “meedia kiusab meid alusetult”, erakonna siseopositsiooni lämmatamist ning jätkuvat hämamist,” küsis Meikar.

Kõige olulisem asi, mis on juhtunud pärast seda sündmust, on Meikari hinnangul avalik ja põhjalik arutelu demokraatia ja väärtuste teemal, mille osadeks olid liikumine Aitab Valelikust Poliitikast, Harta12 ja Rahvakogu.

Uue erakonna mõtted liikvel. Meikar ütles, et kohalikel valimistel ta ei osale. “Minuga on rääkinud mitmed inimesed, kes sooviksid, et Eestis oleks liberaalse maailmavaatega ja avatud erakond. Keskerakond ja Reformierakond ei ole ammu juba liberaalsed ning seetõttu pole paljudel kedagi valida. Kui need erakonnad ei ole valmis välja vahetama oma juhte, parandama juhtimisstiili ja muutuma liberaalsemaks, siis usun, et enne järgmisi riigikogu valimisi tekib uus liberaalne erakond,” ütles ta.

Ligi: hämara rahastusega erakonnad tõusid. Reformierakonna aseesimehe Jürgen Ligi sõnul teadvustab erakond, et iga mutrike, kel isiklik ambitsioon rahuldamata, võib erakonnale avalikkuse silmis kahju teha.

“Antud juhul on tulemus, et ilmselt kõige pedantsemate reeglitega erakonnana oleme loovutanud populaarsustabelites esikoha hämara rahastusega sotsidele ja Keskerakonnale. See ei saa valimistulemustes kajastumata jääda,” sõnas Ligi.

“Reformierakond ei võta sularahaannetusi vastu juba 2007. aastast ning teiste raha enda nimel annetamise keelasime 2011. aastal, aasta enne Meikari tegu ning aasta enne tema meelemuutust. Annetajate surveta oleme saanud hakkama algusest peale. Ühtki neist põhimõtetest ei ole meil kavas leevendada,” kommenteeris Ligi.

Erakonnad võtavad õppust. Politoloog Rein Toomla hinnangul lõi Silvergate väikese mõra poliitilisse süsteemi ja teisalt andis tõuke kodanikuühiskonnale.

“Kindlasti on radikaale, kes on veendumusel, et kuna valitsus ei kukkunud ja erakorralisi valimisi ei toimunud, uut erakonda ei asutanud, järelikult ei toimunudki mitte midagi. Hinnata tuleb ikkagi kaunis mõõdukalt, ja see ütleb, et protsess, mida aastatagune artikkel algatas, oli täiesti märkimisväärne,” ütles ta.

“Kui see juhtum oleks suudetud ära siluda, siis võiks öelda, et midagi pole juhtunud. Aga prooviti siluda küll,” lisas Toomla. “Olulisem on see, et erakonnad hakkasid õppust võtma.”