Ligi: Euroopas suur stiimul makse varjata

„Kui ikka tulude suurenemisel suurenevad järsult maksu määrad, siis on maksjate käitumine ja huvi ette teada,“ ütles Ligi. „Kõrgemad maksumäärad ei paranda maksudistsipliini.“

Euroopa Komisjoni hinnangul jääb ELis maksude varjamise tõttu riikidel maksutuluna saamata ligi triljon eurot aastas. Seda on rohkem kui ELi järgmine seitsme aasta eelarve kokku.

Eesti 21protsendine tulumaks nii palju tulusid varjama ei ahvatle. „Ei peteta nii väga. Ei ole vaja,“ arvas Ligi.

Nii ei ole Eesti ilmutanud ka erilist indu liituma Euroopa Liidu sees tekkinud erinevate initsiatiivgruppidega nagu seda on läinud kuul Dublinis avalikustatud viie suure riigi algatus, et rakendada omavahel pilootprojektina USA Fatca laadset maksuinfo vahetamise süsteemi. (USA sõlmib 2010. aastast riikidega kahepoolseid kokkuleppeid, et saada infot USA maksuresidentide tuvastamiseks.)

„See on rahvusvahelisem asi,“ märkis Ligi. Paralleelsetes algatustes osalemise asemel ootab Eesti ära pigem Euroopa Komisjoni eelnõuettepanekud, mis puudutaksid kõiki riike.

Ligi möönis, et „maksujahi“ taga on vajadus lappida eelarveauku. Teisalt rõhutab Euroopa Komisjon õigluse põhimõtet – avalikkus tahab näha, et majanduse kohanemise raskus jaotuks võimalikult võrdselt. Küsimusele, millal Eestis võiks tõusta maksuvaba tulu määr, et korvata madalamapalgalistele käibemaksu tõus, vastas Ligi, et ei tõtta nii mahukat meedet lubama.

„See on eesmärk, mis realiseerub vastavalt eelarvele,“ ütles Ligi, torisedes, et majanduskasv on 1% ja rahandusministrilt oodatakse lubadust, et asi juba sügisel tehtud oleks.

Ligi möönis, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine oli olulisel kohal Reformierakonna valimisprogrammis, kuid et koalitsioonilepingusse kandmiseks see piisavat toetust ei saanud. Ligi sõnul on taoline samm röögatult kallis – selle asemel eelistab praegune valitsus raha suunata vajaduspõhiselt.