Tammist: põlevkivisaastajate keskkonnatasud kunstlikult madalad

Põhimõte "saastaja maksab" peab täielikult rakenduma ka selles sektoris, kirjutab Tammist oma blogis energia2020. "Kõigil Eesti inimestel on õigus teada, milline on selle majandusharu tegelik keskkonnamõju ning kuidas see kajastub elektri või õli hinnas," ütles ta.

Põlevkivi kaevandamisega ja põlevkivitööstuse heitmete ladustamisega seotud keskkonnatasud on tema sõnul jätkuvalt kunstlikult madalad, selgelt alla tegelike, põhjendatud määrade. "Näiteks jahutusvee erikasutusõiguse tasu Narva jõest on püsinud alates 2001. aastast samal tasemel ehk 1,59 €/1000 m³. Samal ajal kasvab jahutusvee erikasutusõiguse tasu Tallinna veevarustussüsteemi kuuluvate veekogude puhul 35% perioodil 2010–2015 ehk aastaks 2015 on see 7,66 € /1000 m³," ütles Tammist.

Tammistit ajendas kirjutama tänase EPLi lugu „Eesti Energia kaevanduse lõhketööd jätsid Illuka ilma veeta“, mis tõstatab rea olulisi küsimusi. Veeta jäänud sadade inimeste mure sunnib küsima, miks vaadatakse põlevkivienergeetika tekitatud keskkonnakahjule läbi sõrmede? Kuidas keskkonnakahjusid põlevkivisektoris hinnatakse, kes need kahjud kinni maksab ja kui kallis on põlevkivienergeetika tegelikult? Kui Eesti kehtib keskkonnasaaste puhul põhimõte „saastaja maksab“ siis miks seda ei rakendata põlevkivienergeetikas?

Tammisti sõnul kaevandati 2011 aastal 16 miljonit tonni põlevkivi. "Läbi aegade on kaevandatud 900 miljonit tonni põlevkivi (koos kadudega 1,6 miljardit tonni), mis on jätnud tühjaks 400 miljoni kuupmeetri-suuruse maa-aluse ala, millest 45% on ebastabiilne. Milliseid on sellise kaevadamismahu tagajärjed veekasutusele?" küsis Tammist.

Kaevandamise käigus alandatakse põhjavee taset allapoole põlevkivikihindi tasapinda. Väljapumbatud vesi suunatakse kraavide ja jõgede kaudu peamiselt Soome lahte, osaliselt ka Peipsi järve. AS Eesti Põlevkivi töötavate kaevanduste veetaseme alandamiseks pumbati 2010. aastal karjääridest ja kaevandustest vett välja 251 miljonit /m³, ütles Tammist ja lisas võrdluseks: Ülemiste järvest pumbati 2010. aastal tallinlaste joogiveega varustamiseks vett välja 22 miljonit / m³.