Finantstehingute maks – tundmatus kohas vette

Põhimõtteliselt on ideel jumet ja see võib tõepoolest vähendada spekulatiivseid investeeringuid ning suunata kapitali rohkem tootmise rahastamiseks, kuid kuidas maks reaalsuses toimida võiks, on raske prognoosida, kirjutab Buchanan tänases kommentaaris. Nii maksu poolt kui vastasleeris on mõjukad majandustealased – pooldajate seas muuhulgas Joseph Stiglitz ja Larry Summers.

Rahanduses juhtub sageli, et mõistliku debati varjutab hirmu õhutamine ning nende argumendid, kelle jaoks igasugune maks on ideoloogilistel põhjustel kurjast. See on kahetsusväärne, kuna kõige selle häma sees on hulk õigustatud küsimusi, mis vajavad vastust.

Autor viitab, et finantstehingute maks võib mõjutada turu stabiilsust mitmel moel. See võib vähendada spekulatiivset kauplemist, kuid vähendada samal ajal ka sellist lühiajalist kauplemist, mis püüab ära kasutada hinnamoonutusi ja sel moel turgu stabiliseerib. Kui tehingute hind tõuseb, võib see välja tõrjuda nn turutegijad, kes teenivad oma sissetuleku sellega, et on alati valmis igal hetkel ostma ja müüma. See võib suurendada volatiilsust vähendades likviidsust. Kõiki neid mõjusid ja vastumõjusid teoorias välja rehkendada ei ole lihtne.

Arvutitega tehtud modelleerimised on näidanud, et taoline maks võib suurendada stabiilsust. Samas nähtub, et on väga oluline, milline on maksu määr. Kui see seada liiga kõrgele tasemele nagu tegid rootslased 1986. aastal, siis muudab see turu hoopis vähem stabiilseks. Samuti on mõned uurimused näidanud, et maks võib tõepoolest likviidust vähendada moel, mis kogu kasu ära nullib.

Sellest näib kooruvat, et taolisel maksul võib olla positiivne mõju turgudel, mis on väga likviidsed. Neil turgudel, kus likviidsust napib, võivad sellest probleemid tulla.

Autor viitab Frank Westerhohhi ja Paolo Pellizzari uurimistööle, mis näitab, et maksu kasu või kahju võib sõltuda väga peenikestest detailidest, kuidas turg toimib. Kuni sinnamaani välja, kuidas ostjad ja müüjad omavahel kokku saavad. Kui vahel on diiler, kes tagab likviidsuse, on maksul positiivne mõju. Kui diiler asendada lihtsa oksjonisüsteemiga, kus tehing toimub nõudmise ja pakkumise kohtudes, võib maksul olla negatiivne mõju.

Kõik taandub tõdemusele,  et senised uuringud kratsivad vaid pealispinda ja ei ole veel sügavamat arusaama, kuidas taoline maks reaalelus toimiks. Analoogseid makse on maailmas olemas küll ligi 40 riigil, kuid nii suures ulatuses kui Euroopa Liit seda plaanib, pole taolist maksu veel kehtestatud.

Ilmselgelt meeldib Euroopa Komisjonile mõte kümnetest miljarditest täiendavatest tuludest. Ideed võiks katsetada, leiab autor, kui vastavalt sellele, mis juhtuma hakkab, on võimalik asju kiiresti muuta ja kohandada. Sest ka taolise maksu puudumine pole muud kui üks eksperiment, mis on väldanud viimased kaks kümnendit üsna masendavate tagajärgedega. Kummaline on seda sammu teha aga nii väheste teadmistega.