Euroopa Komisjon kärpis taas majandusprognoosi

Euroalale visandatakse aasta alguse 0,3% asemel nüüd 0,4% suurust SKP langust ning varem prognoositud nõrga kasvu asemel kahaneb 0,1% võrra tänavu ka Euroopa Liidu kui terviku SKP.

Kokku on euroalal tänavu languses kaheksa riigi majandus - eelmise prognoosiga võrreldes on lisandunud Prantsusmaa. Kiireima kasvuga on euroalal Eesti nii sel kui tuleval aastal (tänavu kasv 3%, tuleval aastal 4%). Tuleval aastal peaks majanduskasv taastuma, kuid talvise prognoosiga võrreldes veidi nõrgemal tasemel – ELis on uus kasvuprognoos 1,4% ja euroalal 1,2%.

Kõrge tööpuuduse leevendamiseks on see paraku liiga aeglane tempo. Komisjoni prognoosi järgi stabiliseerub euroalal tööpuudus tuleval aastal 12,1% tasemel.

Tööpuudust tõstis teravaima probleemina esile ka prognoosi tutvustanud rahandusvolinik Olli Rehn. „Me peame tegema kõik, mis vaja, et Euroopa tööpuuduse kriisist välja tulla,“ ütles Rehn.

Euroopa peamised kasvulootused on pandud välisnõudlusele, ehkki sisenõudlust ja investeeringuid tagasi hoidvad tegurid – ühelt poolt vanade võlgade tagasi maksmine ja teisalt uue krediidi nappus – on hakanud järele andma. Nagu eile Euroopa Keskpank, möönis täna ka Euroopa Komisjon, et olukorra paranemine finantsturgudel ei ole veel reaalmajandusse jõudnud. Märgid finantsturu killustumise vähenemisest on tagasihoidlikud.

Inflatsiooniprognoosi on komisjon aasta algusega võrreldes allapoole toonud. Uue prognoosi järgi oodatakse euroalal tänavu 1,6% ja ELis tervikuna 1,8% suurust inflatsiooni. Ka tuleval aastal jääb euroala inflatsioon 1,5% tasemel allapoole Euroopa Keskpanga sihiks seatud 2% taset.

Struktuurse eelarvedefitsiidi vähendamise tempo aeglustub. Nominaalne defitsiit jõuab euroalal keskmise näitajana tänavu allapoole 3% taset SKPst, et võlakoorem jätkab majanduslanguse tingimustes kasvu, kerkides euroalal tänavu 95,5%-le SKPst.