Rikkad on peitnud 32 triljoni dollari väärtuses varandusi

Genfis 2008. aastal lahutuskaebuses süüdistas Rybolovleva oma meest, et see kasutas mitmeid kolmandaid osapooli, et luua maksuvabade ettevõtete ja usaldusühingute võrgustik, et paigutada varasid, sealhulgas umbes 500 miljoni dollari eest kunstiteoseid, 36 miljoni dollari väärtuses ehteid ja 80 miljoni dollariline jaht sedasi, et tema neile ligi ei pääse.

Ta nõuab lahutades 6 miljardit dollarit. Miljardär kasutas Briti Neitsisaarte, Inglismaa, Walesi, USA, Küprose, Singapuri ja Šveitsi ettevõtteid.

Kohtuasi heidab valgust maksuvabadele struktuuridele ja salajastesse piirkondadesse, mida maailma rikkad kasutavad oma varade juhtimiseks, säilitamiseks ja peitmiseks. Tax Justice Networki andmetel on maailma rikkad eraisikud peitnud maksuvabalt 2010. aasta lõpu seisuga kuni 32 triljonit dollarit. Vähem kui 100 000 eraisikut omavad McKinsey ja Co endise analüütiku James Henry sõnul 9,8 triljonit dollarit maksuvabasid varasid.

Enam kui 30% maailma 200 rikkamast eraisikust, kellel on kokku 2,8 triljonit dollarit varasid, kontrollivad osa oma varandusest läbi maksuvabade või kodumaiste firmade, kes omavad otse varasid. Neid struktuure kasutatakse sageli maksuametite eest varade peitmiseks või juriidiliseks kaitseks valitsuste konfiskeerimiste ja kohtuasjade eest.

Rybolovlev, kes elab Monacos, teenis oma varanduse kahe väetisekompanii müügist 2010. ja 2011. aastal. Kokku sai ta nendest tehingutest 8 miljardit dollarit. Uralkali ja Silviniti omas ta läbi Küprosel registreeritud Madura Holdingu.

Osa tema kunstist, sealhulgas Van Goghi, Monet ja Picasso teosed, kuuluvad nüüd Briti Neitsisaartel asuvale Xitrans Finance’ile. Ta ostis New Yorgis 88 miljoni dollarilise katusekorteri usaldusühinguga, mis kuulub temale ja ta tütrele.  Korteri müüs Citigroupi eksesimehe Sandy Weillsi naine.