Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Advokaat: kuidas panna töötaja tegelikult vastutama?
Kuigi töötaja vastutust reguleerivad sätted on seaduses kirjas, ei kasuta paljud tööandjad võimalust nõuda töötajalt tekitatud kahju hüvitamist, kirjutab advokaadibüroo PwC Legal advokaat Indrek Ergma ajakirjas Personali Praktik.
Arvatakse, et kui vastutuse kohta ei ole eraldi kokkulepet sõlmitud, on kahjutasu nõudmine sedavõrd keerukas, et sellega ei tasu vaeva näha. Ergma sõnul on oluline teada, et tööandja saab nõuda töötajalt kahjude hüvitamist isegi siis, kui töötaja ja tööandja ei ole sõlminud varalise vastutuse kokkulepet. Näiteks annab tööandja töötajale ametisõitudeks kasutada auto. Pooled ei sõlmi auto suhtes kohaldatava vastutuse kohta eraldi kokkulepet. Töötaja kasutab autot erasõiduks, rikub liikluseeskirja ja satub avariisse. Auto remondikulusid kindlustus ei kata. Tööandja on dilemma ees – kas tal on õigus nõuda töötajalt tekitatud kahjude hüvitamist või mitte?
Töötaja vastutus võib tuleneda nii seadusest kui ka eraldi kokkuleppest. Seaduse kohaselt vastutab töötaja süüliselt tekitatud kahju eest ja eraldi kokkulepet ei ole tarvis sõlmida. Hoolas tööandja peaks silmas pidama, et töötaja ei pruugi alati teada, millest tema vastutus tuleneb ja kuidas seda rakendatakse. Mõistlik ja hoolas tööandja peaks töötajat informeerima, kuidas toimub kahju hüvitamine.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.