Üheksa kõhna aastat

Põhjuseks kehv olukord maailmamajanduses, eelkõige Euroopas, mis on Rootsi peamine eksporditurg, põhjendas Rootsi rahandusminister Anders Borg täna värsket majandusprognoosi kärbet.

Täna Rootsi parlamendile üle antud nn kevadeelarves prognoosib rahandusministeerium Rootsile selleks aastaks 1,2% ja tulevaks aastaks 2,2% suurust SKP kasvu (varasem prognoos oli tulevaks aastaks 3%ne SKP kasv). Tööpuudus jätkab kasvu ning kerkib tuleval aastal 8,4%-le tööealisest elanikkonnast.

Rootsi valitsus, mis erinevalt paljudest teistest Euroopa riikide valitsustest on saanud tänu riigi korras rahandusele majandust eelarvest ergutada (kärpida ettevõtte tulumaksu, investeerida), plaanib täiendavaid turgutusmeetmeid lisaks 23 miljardile Rootsi kroonile 2013. aasta eelarves. Kokku visandatakse täiendavaks turgutuseks sel ja tuleval aastal umbes 3 miljardit Rootsi krooni.

Eelkõige tahab Rootsi valitsus jätkata oma maksukärbete poliitikat tööturul, et suurendada inimeste  motivatsiooni tööd otsida, selle asemel, et abirahast elada. Samuti panustatakse meetmetele, mis aitavad kaasa tööturule sisenemisele, sh praktikakohtade loomisele. Positiivse näitena nimetas Borg pressikonverentsil Saksa praktikasüsteemi, mida ka Rootsi praegu aktiivselt tööle püüab saada. Majandust ergutavate meetmete hulgas on nimetatud ka eluasemeturu paremat toimima saamist, mis tähendab bürokraatia ja piirangute vähenemist ning on hea uudis Rootsi turul tegutsevatele Eesti ehitusfirmadele.

Borg möönis, et valitsuse eelarve läheb miinusesse, kuid mitte üle kehtivate piirangute. „See on oluline, et tööpuudus ei juurduks,“ põhjendas Borg täna pressikonverentsil. „Majanduspoliitika peab aitama kõikumisi majanduses siluda.“ Rootsi avaliku sektori rahanduse usaldusväärsust need meetmed ei õõnesta.

Borg tervitas Rootsi eeskujul ettevõtte tulumaksu kärpimist ka Taanis ja Soomes, märkides, et see lisab investorite silmis kogu piirkonna atraktiivsust. Veelgi olulisem on aga kinni toppida augud maksusüsteemis, mis võimaldavad agressiivset maksude planeerimist.

Peamised riskid Rootsi majanduse väljavaadetele on Borgi sõnul praegu Euroopas. Ta nimetas poliitilist olukorda Itaalias, mis võib finantsturud uuesti ärevaks ajada, kui valitsuse moodustamine pikalt viibib. Kusagile pole kadunud probleemid Itaalia kehva konkurentsivõime ja suure võlakoormaga. Teine probleemne riik on Hispaania, kus reformid küll toimuvad, kuid pangandus on väga nõrk ja võimetu ettevõtetele vajalikku laenu andma. Ning ka Kreekal on raskused oma abiprogrammi tingimuste täitmisega.