Brüssel hindas mullistusi Rootsi majanduses

Rootsi majanduses näeb komisjon suurimaid ohukohti Rootsi erasektori – nii ettevõtete kui eraisikute - kõrges laenukoormuses, ning annab poliitika kujundamiseks rea soovitusi.

Komisjon osutab, et Rootsi praegune maksusüsteem soosib eluaseme soetamist pigem laenurahaga kui säästude arvelt. Intressimaksed saab maksustatavalt tulult maha arvata ning kuna laenuga rahastamise hind on odav, ei ole kiirustatud ka laenude põhiosa tagasi maksma. Rootslaste laenukoormus on selle tagajärjel väga kõrge.

Komisjoni soovitus on kodulaenuintresside tulumaksuvabastus järk-järgult kaotada ja tõsta kinnisvaramaksu. „Selline reform ei taasta mitte üksnes neutraalsust erinevate investeerimisalternatiivide vahel, vaid loob riigieelarves ruumi muude maksude kärpimiseks, mis majanduskasvu rohkem tagasi hoiavad nagu tööjõu maksustamine," nendib komisjon.

Komisjon taunib ka Rootsi pankade liiga leebeid laenutingimusi. Eelkõige puudutab see võimaluse andmist laenu põhiosa tagasimaksmist pikalt edasi lükata. Nii on majapidamised saanud võtta suuremaid laene. Komisjon soovitab kaaluda laenu põhiosa tagastamise kohustuslikuks muutmist pelgalt intressimaksete tasumise asemel. 

Teisalt on kinnisvaralaenude riskikaalud Rootsi pankades olnud ühed madalaimad Euroopas – siin on riik juba ise samme astumas, et neid kaale tõsta (kavandamisel tõstmine 15%-le).

Parandada tuleks ka üürituru toimimist  ning lihtsustada ehituslubade väljastamist, mis suurendaks konkurentsi ehitussektoris. Viimane oleks tervitatav ka Rootsi turult laienemisruumi otsivate Eesti ehitusfirmade vaatenurgast.

Komisjoni täna avalikustatud aruanne oli osa makromajanduslikust järelevalvest arengute üle liikmesriikide majanduses, et võimalikud mullistused juba varakult päevavalgele tuua ja probleeme ennetada. Ülejäänud 13 süvaanalüüsi vajanud riigi hulgas olid ka Soome ja Taani. Samuti Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania. Eesti majandus põhjalikumat uurimist ei vajanud.