Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuhu kaob Eestis hobuseliha?
Hobuseliha imporditi Eestisse mullu 123 tonni ehk kümme korda rohkem, kui varem. Ehkki mõned ettevõtted toodavad hobuselihast vorsti või konserve, on nende avaldatud kogused väikesed, väike on ka hobuseliha ekspordimaht. Paratamatult tekib küsimus: kuhu kaob Eestisse toodud hobuseliha?
Statistikaameti andmetel suurenes mullu hobuseliha import võrreldes varasema aastaga ligi kümme korda. 73% hobuselihast toodi Eestisse Ungarist ja 18% Belgiast.
On tõsi, et kogu hobuseliha ei jää Eestisse. Mullu rändas sisse toodud hobuselihast Euroopasse edasi ligi 30%. Eesti ettevõtete sisseostetud hobuseliha kogused on aga marginaalsed. Näiteks Maag tõi veterinaar- ja toiduameti andmetel mullu sisse ligi 15 tonni hobuseliha. Uvic aga eelmisel aastal alles alustas hobuselihast vorsti tootmist ja on sel aastal toonud hobuseliha sisse ligi 800 kilo.
Kuhu kadus ülejäänud liha?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Maag lihatööstuse endine juht ja praegu Atriat juhtiv Olle Horm tunnistas, et statistikaameti uudis hobuseliha impordist Eestisse pani temagi kukalt sügama. „Number on minu jaoks väga suur, see pole restorani ega jaekaubanduse number,” ütles Horm. Tema sõnul on küülikuliha suurenenud import näha jaekaubanduses ning konnakoivad on ilmselgelt restoranikaup, kuid hobuseliha ta niisama müügis kohanud pole.
Horm kinnitas, et Atria hobuseliha ei kasuta. Tema sõnul on veise- ja hobuseliha maitselt ja välimuselt üsna ligilähedased, kuid et mõni ettevõte kasutab hobuseliha mõne teise tooraine nime all, tundub talle vähetõenäoline - veterinaar- ja toiduametil on toiduainetetööstuse suurettevõtete üle piisavalt põhjalik järelevalve.
Et sisse toodud hobuseliha kasutamist ei suudeta kontrollida, siis tekib kahtlus, kas me äkki ei söö seda enda teadmata sisse? „Küsimus on suhteliselt õiglaselt püstitatud,” nentis Horm.
Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse 2012. aastal lisaks hobuselihale ka põhjapõdra- ja krokodilliliha ning konnakoibi. Imporditud eksootilise liha kogus suurenes 2011. aastaga võrreldes 3,7 korda.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.