Põllumeeste Keskliit (EPK) ja Põllumajandus-Kaubanduskoda saatsid täna riigikogu keskkonnakomisjonile kirja, milles juhitakse tähelepanu menetletavas jahiseaduses väiksemate maaomanike mittearvestamisega.
EPK asepresidendi Jaan Sõrra sõnul saavad seaduseelnõu järgi jahipiirkonna moodustada näiteks kaks suuremat maaomanikku.
"Meie organisatsiooni liikmeid, kes kasutavad 70% Eesti põllu- ja rohumaadest, rahuldaks regulatsioon, kus ei oleks käsitlus mitte ainult omandi suuruse põhiselt , vaid ka isikupõhiselt – jahipiirkond saaks moodustatud, kui on täidetud kaks tingimust: rohkem kui 50% kinnistu omanikest ja rohkem kui 50% maast", nentis Jaan Sõrra.
Põllumehed on mures ka ulukikahjustuste pärast. Uus jahiseadus peab looma reaalselt toimiva mehhanismi nende kahjustuste kompenseerimiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikogu keskkonnakomisjoni sotsiaaldemokraatidest liikmed Rein Randver ja Karel Rüütli küsivad õiguskantslerilt hinnangut uue jahiseaduse vastavusele põhiseadusega.
2008. aastast ette valmistatud ning huvigruppides palju arutelusid tekitanud uus jahiseadus võeti täna riigikogus vastu.
Eesti Erametsaliidu teatel on hirmud seoses uue jahiseaduse jõustumisega alusetud.
Neli aastat ette valmistatud ning jahindusfoorumites pikalt arutatud jahiseaduse eelnõu tekitab metsamaa omanike ja jahimeeste vahel palju eriarvamusi.
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.