ELi eelarve ei täida eesmärki

"Kui see eelarve peaks Euroopat majanduslikult tugevdama, siis on see eelarve selleks liiga väike," ütles Brüsselis asuva Euroopa poliitikauuringute keskuse CEPS analüütik Jorge Nunez agentuurile Bloomberg. "Eelarve on täiesti sünkroonist väljas ELi ees seisvate ülesannetega."

Teise Brüsseli mõttekoja Bruegeli asedirektor Guntram Wolff rääkis Prantsuse päevalehele Le Monde, et lisaks sellele, et ELi eelarve maht (1% SKPst) on Keynes'i mõttes stiimuliks liiga väike ja kahanev, on summad liigselt orienteeritud eilse päeva poliitikale.

Lisaks ei saa summasid ridade vahel ringi tõsta, et paremini reageerida konkreetse hetke vajadustele – näiteks toetamaks praegu kriisis suurimates kohanemisraskustes riike – Hispaaniat, Kreekat, Portugali.

Wolff toetab ideed, et euroalal võiks olla eraldi eelarve mahus ca 1-2% euroala SKPst, et rahaliidu siseseid asümmeetrilisi šokke siluda ja raskustes panku rekapitaliseerida. See idee ei leidnud aga viimasel Ülemkogul toetust, kahetses ta.

Makromajanduslikult ei oleks sellel suuremat mõju, kui ELi eelarves kokkuleppele ei jõuta, leidis Wolff. Samas oleks see oluline negatiivne signaal väljapoole Euroopat – kui ELi riigid ei suuda kokku leppida isegi mõnede miljardite eurode jagamises, heidaks see suure kahtluse varju ka pangandusliidu loomise plaanile, millel on väga oluline roll euro tuleviku kindlustamisel, märgib analüütik.