- OMX Baltic−0,54%317,22
- OMX Riga−0,32%991,73
- OMX Tallinn−0,48%2 241,4
- OMX Vilnius−0,49%1 490,64
- S&P 5000,31%7 376,86
- DOW 30−0,46%51 285,73
- Nasdaq 1,09%24 579,42
- FTSE 100−1,01%10 673,94
- Nikkei 225−5,96%57 434,77
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,35
- OMX Baltic−0,54%317,22
- OMX Riga−0,32%991,73
- OMX Tallinn−0,48%2 241,4
- OMX Vilnius−0,49%1 490,64
- S&P 5000,31%7 376,86
- DOW 30−0,46%51 285,73
- Nasdaq 1,09%24 579,42
- FTSE 100−1,01%10 673,94
- Nikkei 225−5,96%57 434,77
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pensionisüsteemi peaks üle vaatama
"Mõelda võiks selle peale, aga ma paugu pealt ei hakkaks kohe 2%+4% asemel 3%+6% süsteemi kasutama, sest seal on omad miinused olemas," kommenteeris ta.
Nestor viitas sellele, et 2%+4% süsteemile tehti üle-eelmine aasta üks rehkendus. Selle tellis rahandusministeerium ning tegijaks oli uuringukeskus Praxis. "2%+4% eesmärk – mille alusel tol ajal tehti rehkendused – oli see, et kuna tööealine elanikkond väheneb ja pensioniealine elanikkond suureneb, siis ka tulevikus jääks asendusmäär (kui palju üks keskmine pension moodustab keskmisest palgast – toim.) samasuguseks nagu oli 1990ndatel ehk 40%. Me hindasime, et kõrgemaid ülesandeid ei ole võimalik püstitada," märkis ta.
Praxise uuringu eesmärk oli vaadata, kas tolleaegsed arvutused klapivad. "Klapivad selles mõttes, et võib-olla ei ole näiteks 40%, vaid 38%. Praxis ka jättis selle küsimuse püsti, peaks selle peale uuesti mõtlema," lausus Nestor.
2%+4% tegemisel eeldati tema sõnul, et üle poolte inimestest, kellel on võimalus vabalt ühineda II pensionisambaga, seda ka teevad. "Paraku juhtus nii, et seda on teinud peaaegu kõik. Vägagi rahuldav tulemus oleks olnud, kui II sambaga oleks ühinenud 250 000 inimest vabatahtlikult. Praegu on liitunud umbes 650 000 inimest, sellega pikenes aeg, millal riigil tuleb esimese samba pensionikulusid täiendavalt rahastada ning teisest küljest suurenes defitsiit, mis esimeses sambas on ehk ta on suurem kui me arvasime, et see tuleb," selgitas Nestor.
Sotsiaaldemokraadist veteranpoliitiku sõnul on 3%+6% süsteemi miinuseks see, et pikemas perspektiivis ka selle defitsiit riigipoolse rahastuse aeg suureneb.
Vitsuri ettepanekule on olemas alternatiiv. "See ei eelda 2%+4% süsteemi ümbertegemist, vaid eeldab näiteks seda, et senist julgemini inimestel oleks võimalus liituda III sambaga. Sisuliselt annaks see samasugust tulemust ehk et inimeste säästud pensioniks oleks suuremad," selgitas Nestor.
Praegu koguneb teise pensionisambasse raha nii, et kaks protsenti peetakse kinni inimese palgast ning neli protsenti lisab riik juurde.
Seotud lood
Mul pole isiklikult selge, mis moodi ma pensionipõlves iseennast finantseerin, ütles ettevõtja Jüri Mõis.
Heido Vitsur pakub Äripäevas välja muuta pensionisüsteem 2%+4% süsteemiks 3%+6%. Majandusteadlase Andres Arraku sõnul on Vitsuril laias laastus õigus.
Elementaarsest toimetulekutasemest enama tagamiseks vanaduses ei paista praegu muud vahendit kui inimeste pensioniloleku ajaks kohustusliku säästmise korraldamine, kirjutab LHV majandusekspert Heido Vitsur.
Edukas ettevõte ei sünni üksnes heast ideest ning kiire kasv ei tähenda alati muretut tulevikku. Äripäeva raadio saates „Ettevõtlik Tallinn“ räägivad oma kogemustest kaks Tallinna ettevõtlusauhindadel tunnustatud ettevõtjat: särava startija tiitliga pärjatud Fumé restorani eestvedaja Martti Siimann ning Tallinna tootja tunnustuse pälvinud tehnoloogiaettevõtte Rantelon esindaja Karl Taklaja.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
IREN ja Micron -17%, Nvidia -9%
Investor Toomase kommentaar
IREN ja Micron -17%, Nvidia -9%
Investor Toomase kommentaar
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele