"Kriis pole läbi, kuid asjad paranevad"

"Valitses perversne äng (Angst), et asjad lähevad ainult halvemaks, kuid tegelikkus on vastupidine: inflatsioon on madal ja ebakindlus vähenenud," viitab Draghi.

Positiivsetest arengutest loeb Draghi intervjuus üles Iirimaa ja eeldatavasti ka Portugali väljumise ELi ja IMFi abiprogrammi alt, riskipreemia alanemise euroala raskustes riikidele antud laenudes ning investorite Euroopasse tagasi tuleku. Majandus toibub, eelarvedefitsiidid vähenevad, kaubavahetus Euroopas on paremini tasakaalus.

Kreeka puhul möönab Draghi siiski, et palju on küll paremaks läinud, kuid teha on veel omajagu. Teisi riike manitseb ta samas suuremale kannatlikkusele.

"Mõned riigid vajavad kolme aasta pikkust abiprogrammi, teised vajavad rohkem aega. Kreekas oli lähtepositsioon eriti raske. Sel põhjusel tuleb meil selle riigiga olla eriti kannatlik. See pole mingi üllatus," ütleb Draghi.

Draghi ei taha veel kommenteerida Saksamaa uue valitsuse poliitikat, kuid nendib, et euroala saab Saksamaa kõige paremini aidata veelgi tugevama konkurentsivõime ja kiirema majanduskasvuga. "Mis iganes sellele kaasa aitab, on õige poliitika. Kõik ülejäänu ei ole seda," ütles Draghi.

Kindlasti ei tee aga nõrgemaid (riike) tugevamaks tugevamate nõrgestamine.

Draghi annab vastuse ka sakslaste kriitikale, et Euroopa Keskpanga intressipoliitika on Saksamaal tekitanud olukorra, kus "ainult lollid säästavad", sest intressitulu jääb inflatsioonile alla. Draghi osutab rahale, mis on euroala ebakindluse eest Saksamaale pakku jooksnud. "Me teeme rahapoliitikat kõigi, mitte ühe riigi jaoks. Kui me suudame selle ebakindluse hajutada, siis viivad mitmed investorid oma raha Saksamaalt uuesti välja, tagasi koduriiki, ning intressimäärad tõusevad jälle."

Võimalikest riskidest nimetab Draghi intressimäärade püsimist madalal liiga kaua - kohati on mullistusi näha mõne riigi kinnisvarasektoris. Teisalt tuleb jälgida, et aeglustunud inflatsioon ei muutuks deflatsiooniks. Praegusel hetkel keskpank Draghi sõnul sekkumiseks vajadust ei näe.

Draghi möönab, et Euroopa pangandussektor on jätkuvalt killustunud. Suured lootused olukorra paranemiseks on seotud pangandusliidu käivitumisega tuleval aastal ja sellele eelneva pankade bilansside auditiga. Ühtse kriisilahendusmehhanismi osas jäi Draghi aga skeptiliseks, et jõulude eel kokku lepitud kujul võib lahendus osutuda liiga bürokraatlikuks. Samas on ette nähtud n.ö kiirmenetlus, mis peaks tagama otsuse hiljemalt 24 tunni jooksul.

Tervikuna on Euroopa pangandussektori olukord Draghi sõnul nelja aasta taguse ajaga võrreldes paranenud. Sellest ajast on mitmed pangad oma ärimudelit muutnud ning värsket kapitali on euroala pankadesse süstitud ca 0,5 triljonit eurot.

Kommenteerides väljaandele Euroopa Keskpanga ja Saksamaa keskpanga juhi Jens Weidmanni tihti pinevat vastasseisu eurokriisi lahendamiseks valitud abinõude üle, märkis Draghi, et seisukohad on lähenenud ja koostöö paranenud. Samuti eitas ta igasugust Itaalia huvide seadmist euroalast kui tervikust kõrgemale, kuna on ise rahvuselt itaallane. "Keegi (keskpanga nõukogus - toim.) ei mõtle rahvuslikes kategooriates," ütles Draghi.

Draghi ei hakanud spekuleerima, milline võiks tulla Euroopa Keskpanga teise kriitiku, Saksa konstitutsioonikohtu, otsus selle kohta, kas keskpanga kriisilahenduseks valitud meetodid on kooskõlas Saksamaa põhiseadusega. Eelkõige puudutab see Euroopa Keskpanga võlakirjade tugiostuprogrammi (OMT), mida seni pole käiku lastud. Draghi kordas oma veendumust, et Euroopa Keskpank pole oma mandaadist üle astunud. Jääb üle ära oodata kohtu otsus. "Mingit plaani B meil ei ole," ütles Draghi.