ELi eelarve lõpphääletusel Euroopa Parlamendis

Viimased tõsisemad tõkked eelarve vastuvõtmiselt said kõrvaldatud nädal tagasi. Siis jõudsid liikmesriikide ja parlamendi esindajad 16 tundi väldanud kõneluste järel lõpuks kokkuleppele 2014. aasta põhieelarves ja 2013. aasta lisaeelarvetes puudujäägi katteks. Parlamendi nõudmine oli, et uus eelarveperiood ei algaks veel vanast perioodist jäänud võlgadega, enne ei nõustunud parlament uut seitsme aasta eelarvet kinnitama.

2014. a eelarvele lisati 500 miljonit eurot, millega tuleva aasta eelarve summa on kokku 135,5 miljardit eurot. Neli riiki - Suurbritannia, Rootsi, Taani ja Holland jäid eri meelt, olles nõudnud ELi eelarves suuremat kokkuhoidu. Kokkuleppeks ei olnud aga vaja konsensust.

ELi valitsusjuhid jõudsid seitsme aasta eelarves (kokku ligi triljon eurot) perioodiks 2014-2020 kokkuleppele juba tänavu veebruaris, kuid see vajas ka parlamendi heakskiitu.

Euroopa Parlamendiga peetud läbirääkimiste järel on olulisemaks muudatuseks suurem paindlikkus - edaspidi on võimalik kasutamata jäänud summasid eelarves ridade ja aastate vahel ümber tõsta.

Samuti nõudis parlament komisjoni moodustamist, mis hakkab arutama ELi eelarve tulude poole reformi, võimalike omavahendite allikaid, nagu näiteks on visandatud finantstehingute maksu. Reformi põhjuseks on siht luua eelarvele stabiilsem tuluallikas kui liikmesriikide sissemaksed, mis on tihti poliitilistes tõmbetuultes.

Samuti nõudis parlament eelarvesse klausli lismist, mis näeb ette, et perioodi keskel vaadatakse eelarvekulud üle - nii ei ole kõik seitsmeks aastaks lukku löödud, kuna vajadused võivad selle aja jooksul muutuda.

Kui 2014-2020. a eelarveraamistik teisipäeval Euroopa Parlamendis kinnitatakse, jõustub see tuleva aasta 1. jaanuarist.

Eesti saab järgmisel seitsmel aastal EList 4,5 miljardit eurot enam kui sinna sisse maksab.