Saksamaa ei tõtta panku aitama

Pangaliidu teise samba ehk kriisihaldusmehhanismi teema on jälle laual täna Brüsselis jätkuval Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel, millele eile eelnes eurogrupi rahandusministrite kohtumine.

Eesmärk on aasta lõpuks kokkuleppele jõuda, millised vahendid millises järjekorras käiku lähevad, kui Euroopa pankades algav "tervisekontroll" peaks välja tooma vajaduse pank sulgeda või rekapitaliseerida. Sellise ajakavaga jõuaks vajalikud seadused ära menetleda enne europarlamendi valimisi.

Euroopa Komisjoni ettepanek on luua ühtne kriisihaldusfond, millesse vahendid kogunevad pankade maksustamisest, ning anda pankade saneerimise või sulgemise otsustamise voli Euroopa Komisjonile. Kuniks fondi raha koguneb, on ettepanek kasutada ajutiselt euroala alalise päästemehhanismi ESMi vahendeid.

Üksi omal jõul ei pruugi liikmesriik oma pankade stabiliseerimisega toime tulla, nagu näitas Iirimaa juhtum, kus valitsus oli sunnitud IMFilt ja euroalalt 2010. aastal abipaketti paluma. Ränkade kärbete järel valmistub Iirimaa nüüd käenduse alt väljuma.

"Põhimõtteliselt ei vaidlusta keegi, et meil on Euroopa tasandil fondi vaja," ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble eile enne eurogrupi kohtumist. "Pankade maksustamiseks on aga vaja selget juriidilist alust. Selles suhtes valitsevad erinevad arvamused, kuid kui tahate kindlat juriidilist alust, siis tuleb pigem minna kindlamat teed," vahendas teda agentuur Bloomberg.

Kohtumisel tekkis terav vaidlus Saksamaa ja Prantsusmaa vahel selle üle, kas panku peaks saama ESMist otse kapitaliseerida. Nii ei tekiks sellest panga asukohariigile taolist koormat, mis riigi enda maksevõime küsimärgi alla seaks ning mis oligi pangandusliidu loomise alusmõte. Mitmes riigis tegutsevate pankade üle peab olema ka riigipiire ületav järelevalve ja kriisihaldus.

Saksamaa on vastu pankade rekapitaliseerimisele ESMist otse. Schäuble sõnul ei ole see praegu võimalik, kuna Saksamaa parlament ei ole sellele oma heakskiitu andnud.

"See on midagi, mida võib edaspidi kaaluda," ütles Schäuble. "Saksamaa õigusloome olukord välistab selle praegusel hetkel, see on hästi teada. Ma ei ole kindel, kas kõik seda arvesse on võtnud."

Saksamaa pelgab, et peab liiga suure osa koormast oma maksumaksja õlule võtma. Prantsusmaa aga tahab, et n-ö turvavõrk oleks kindlalt paigas enne kui pankade tervisekontrolli tulemused avalikuks saavad. Eesmärk on Euroopa pangandussüsteem halbadest varadest puhastada ja uuesti toimima/majandust rahastama saada.

"Prantsusmaa on jätkuvalt seda meelt, et me ei või viimase võimalusena välistada pankade rekapitaliseerimist ESMist otse," ütles Prantsusmaa rahandusminister Pierre Moscovici.

"Kui ESMi tuleb kõige viimases järjekorras kasutada, siis peavad selleks paigas olema väga ranged ja järeleandmisteta reeglid pankade omanike ja aktsionäride kaasamiseks," ütles Hollandi rahandusministeeriumi kantsler Frans Weekers. "Päeva lõpuks tuleb pankadel ise enda eest hoolt kanda. Kui kriisihaldusfondis ei ole piisavalt raha, on võimalik, et ajutiselt katab selle lünga ESM, kuid pankadel tuleb hiljem see raha tagasi maksta."

Ministrid kinnitasid, et töötavad edasi sihiga, et aasta lõpuks kokkuleppele jõuda. Weekersi sõnul tuleb selleks veel väga palju küsimusi ära lahendada. Täna jätkuvad arutelud kõigi 28 ELi riigi osavõtul.