Nordea: OECD raporti üldistamine eksitab

Viimastel päevadel palju kõneainet pakkunud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) pensionifondide raport on tema sõnul mõjutatud suure turuosaga pensionifondide tulemustest ning seetõttu võivad raporti kajastused olla pensionifondide klientidele eksitava loomuga.

Nordea pensionifondide käivitamise hetkest alates ei ole ettevõtte portfellis ühtegi pensionifondi, mis oleks teeninud negatiivset reaaltootlust, lisas Tagel.

"Käivitasime oma esimesed pensionifondid 2008. aasta septembris ning täiendavalt oleme turule toonud ühe II samba fondi 2009. aasta detsembris ja ühe III samba fondi 2011. aasta augustis. Viimase viie aasta jooksul on näiteks Nordea pensionifondid  oma klientide pensionisäästudele tootnud  positiivset lisaväärtust," kinnitas Tagel.

Viis aastat tagasi käivitunud Nordea pensionifondide osakute väärtuse reaalkasvud jäävad vahemikku 15,08% kuni 75,85%. "Samuti  on Nordea fondide keskmine valitsemistasu 1,35% ,mis on oluliselt madalam OECD poolt nimetatud 1,73% tasemest," lisas ta pressiteate vahendusel.

Kolmesambaline pensionisüsteem toimib Eestis alates 2002. aastast, mil käivitusid II samba pensionifondid. Võrreldes teiste OECD raportis nimetatud riikidega on Eesti pensionisüsteem noorem.

"Igasuguse ettevõtluse või süsteemi käivitamine nõuab nii ajalisi kui rahalisi ressursse – see kehtib ka pensionisüsteemi puhul. Süsteemi noorusest tingituna on varade mahud meil väiksemad ning seega tunduvad suhtelised kulud varade mahtu justkui kõrgemad," kinnitas Nordea Pensionite juht.

"Lisaks sellele on erinevates riikides pensionifondide haldamiseks regulatsioonidega sätestatud kulude sisu erinev," ütles Tagel. "Näiteks Eestis maksab II samba pensionifondide depootasu fondi eest fondivalitseja ning seetõttu sisaldub meil tasu depositooriumi teenuste eest valitsemistasus. Mujal maailmas on standardiks, et depootasu maksab fond ise ja valitsemistasu saab olla selle võrra madalam," lisas ta.

Tageli sõnul oli viimane finantskriis sügav ning mõjutas pensionisäästude suurusi igal pool maailmas. "Erinevalt mitmetest teistest riikidest aga ei pidanud Eesti riik või rahvas päästma pensionifonde – see on omamoodi tunnustus meie pensionisüsteemile," sõnas ta.

Majanduse tsüklilisus on Tageli ütlusel normaalne nähtus ja langustele järgnevad tõusud. "Suures kritiseerimise tuhinas ei tohi unustada, et pensioniks säästmine on väga pikaajaline protsess ning pensionivarade kasvatamine on meile väheneva ja vananeva rahvastikuga riigi jaoks ülimalt oluline. Enne kui muudatusi tegema hakatakse, tuleb võimalikke mõjusid ja tagajärgi põhjalikult analüüsida," lisas ta.

Ka tuleb tema sõnul silmas pidada rahvusvahelisi standardeid ja põhimõtteid, et hoida meie turgu avatuna uutele sisenejatele. "Kindlasti on võimalik meie pensionisüsteem paremaks muuta, kuid emotsionaalne ülereageerimine viimasele majanduskriisile või OECD raportile ei ole mõistlik," kommeteeris Tagel.