Analüütikud andsid septembrikuus Eesti majandusele üheksapallisel skaalal hindeks 5,2, mis on veidi parem kui „rahuldav“. Seejuures hinnati eratarbimise olukorda 6,3 punktile, investeeringute olukorda peeti aga vaid 3,7 punkti vääriliseks. Eesti majanduse lähituleviku osas on analüütikud aga optimistlikud – vaid 5% arvas, et see on praegusest viletsam, 42% arvates on olukord praegusest parem. Seejuures oodatakse ka investeeringute suurenemist.
Samuti oli ekspertidel väga positiivne ekspordi kasvu ootus. „Oleme 20 aastaga kasvatanud ekspordi mahte 13 korda – tänavu prognoosime ekspordimahuks rekordilise 13 miljardit eurot,“ ütles konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul on ekspordi jätkuv kasv parim uudis. Eesti-sugusel riigil, kellel pole palju kaubastatavaid loodusvarasid, saab jõukus kasvada vaid välisturgude toel.
„Statistika näitab, et hoiuste maht pankades kasvab ja omanikud võtavad ettevõtetest üha enam dividende välja. Raha nagu oleks, kindlustunne majanduse olukorra suhtes on olemas,“ kommenteeris Reede. „Aga meil on vajaka uutest teenuste- ja tootearendusideedest, millest kasvaksid välja ekspordihitid, Eesti majanduse uued vedurid. Näitajate järgi võiks arvata, et praegused ideed investeerima ei meelita ja raha jäetakse seisma.“
Seetõttu kaardistab majandusministeerium koostöös ettevõtjatega valdkondi, kus võiksid ja peaksid lähiaastatel sündima lahendused, mis Eesti riigi jõukust enim kasvatavad. Riigi majanduspoliitika keskendub peamiselt just nende sektorite arendamisele. „Pikas perspektiivis on võtmeküsimus selles, kuidas ehitada juba lapseeas ja algklassides loovusele selline vundament, millele hiljem säravaid ideid luua,“ lausus Reede.
Konjunktuuriinstituut prognoosib 2013. aasta majanduskasvuks 2%, investeeringute kasvuks 1%. Reaalpalk kasvab prognoosi kohaselt 3,3%.