Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
AAA reiting ei tee soomlasi rikkamaks
Soome valitsuse jõupingutused säilitada riigile euroala tugevaim reiting (stabiilse väljavaatega tippreiting kõigi kolme suurima reitinguagentuuri juures) ajab soomlasi järjest enam kokkuhoiukohti otsima, et korvata eelarve tasakaalustamiseks kehtestatud maksutõusudes kannatanud ostujõudu.
Nii on Saksa säästumarket Lidl vaikselt aga kindlalt Soomes oma turuosa kasvatamas, kirjutab agentuur Bloomberg.
Soome on näide, et isegi need riigid, mis euroala reegleid ülima hoolega täidavad, ei ole valusatest kärbetest säästetud.
Peaminister Jyrki Katainen õigustab valitsuse kokkuhoidlikku eelarvepoliitikat kui teed, mis tagab madalad intressimäärad ja jätkusuutliku majanduskasvu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Intressimäärad võivad ju madalal olla, kuid nõudlus kodulaenude järele väheneb järsult, jaemüügi käive alaneb ja samuti uute autode registreerimine. Selle taga on maksutõusud ja muud kokkuhoiumeetmed," ütles Bloombergile Svenska Handelsbankeni ökonomist Tuulia Asplund, kelle sõnul on valitsuse eelarvepoliitika soomlaste tarbimisisu minema pühkinud.
Tuleval aastal riskib Soome avaliku sektori võlakoorem esimest korda ületada euroalal lubatud 60% piiri SKPst. Nii ei plaani Soome valitsus majanduse madalkonjunktuurist väljatoomiseks seekord enam eelarvest ergutust nagu 2009. aastal, et mitte rahvusvahelistel võlakirjaturgudel oma usaldusväärsust kaotada.
Valitsuse kasinuspoliitika hakkab vaikselt ümber korraldama Soome jaeturgu, kus pärituules on eelkõige Saksa säästukett Lidl.
"Majanduslanguses loevad inimesed oma raha rohkem," ütles Lidli Soome turu tegevjuht Lauri Sipponen. "Meie kasvu taga on suurenenud külastatavus."
Lidli turuosa kasvas mullu Soomes 5,5%-le 2005. aasta 3,7%-lt. 11 aastat tagasi 10 kauplusega Soome turul alustanud Lidlil on tänaseks 140 kauplust.
"Panustame suurelt oma kaubandusvõrgu laiendamisse," ütles Sipponen.
Soome jaeturul domineerivad jätkuvalt S Group ja Kesko OY, mille käes on kokku üle 80% turust, kuid soomlased on vähendanud neis kauplustes müüdavate kallimate tootemarkide tarbimist. Augustis kahanes Kesko müük koduturul aasta baasil 3,5%.
Ka teised firmad tunnetavad muutusi tarbijate käitumises. Näiteks nendib lihatootja HKScan OY, et märkimisväärselt on kasvanud nõudlus odavamate lihatoodete järgi võrreldes kõrgema kvaliteediga lihast valmistatud toodetega.
Tulumaksu tõus ja tarbimismaksude tõstmine on vähendanud soomlaste ostujõudu ning kartes töötuks jääda, on hakatud rohkem säästma, ütles Soome kaubandusliidu juht Juhani Pekkala. Töötuse määr kerkis augustis 7,1%-le, ehkki 60 000 inimest tööturult lahkus.
Soome majanduses prognoositakse tänavu 0,5% suurust SKP langust pärast 0,8% suurust langust eelnanud aastal. Tuleval aastal peaks majanduskasv 1,2% tasemel taastuma, prognoosib rahandusministeerium. 2012. a tasemega võrreldes prognoosib majandusuuringute instituut PTT Soomes tänavu toidukaupade hinnatõusu 6% võrreldes ELi keskmise 3,4%ga. Ka siin on oma roll tarbimismaksude tõstmisel.
"AAA reitingu säilitamine ja eelarve tasakaalustamine on olnud agendas kõige kaalukam," ütles Asplund. "Vaesus on liiga kõva sõna, kuid tarbijausalduse on eelarvepoliitilised otsused pihuks ja põrmuks teinud."
Soome tippreiting jääb ilmselt alles, vähemalt esialgu, kommenteerisid majanduseksperdid Soome valitsuse kaks päeva väldanud eelarve- ja reformikõneluste tulemusi.
Läinud reede õhtul said Soome tööandjate ja ametiühingute keskorganisatsioonid joone alla palgakokkuleppele, mis järgib augusti lõpus kokku lepitud põhimõtteid.
Kaks päeva eelarvekõnelusi ning laiemalt majanduses vajalikke struktuurimuutusi arutanud Soome valitsus jõudis eile õhtul põhimõttelisele kokkuleppele, kuidas katta aastatega süvenenud vahe riigi võimaluste ja vajaduste vahel.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.