- OMX Baltic0,04%317,33
- OMX Riga1,58%1 007,37
- OMX Tallinn−0,4%2 245,36
- OMX Vilnius−0,22%1 487,38
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 302,15%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1000,44%10 830,76
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,84
- OMX Baltic0,04%317,33
- OMX Riga1,58%1 007,37
- OMX Tallinn−0,4%2 245,36
- OMX Vilnius−0,22%1 487,38
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 302,15%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1000,44%10 830,76
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,84
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hansson: kasv jõuab 4% juurde
„Seda on rohkem kui euroala keskmine,“ täpsustas Hansson. „Buumieelset tempot ei saa oodata, aga kui ootused on realistlikud, siis suudame toime tulla. Eestil on potentsiaali kasvada kiiremini kui ülejäänud euroala.“ Euroala jääb ka sel aastal miinusesse, tuleva aasta kasv on Eesti Panga prognoosi kohaselt keskmiselt 1,1 protsenti.
Hansson märkis, et Eesti väikest majandust mõjutab tugevasti see, mis toimub maailmas. Kriis näitab tema sõnul taandumise märke, aga see ei taandu ühtlaselt. Sel aastal sai läbi kuus kvartalit väldanud majanduslangus, mis on pikim ühisraha senises ajaloos. Kriisist väljumise taga on Hanssoni sõnul ELi institutsioonide otsustavad sammud.
Eesti Panga president rõhutas, et liigsel kindlustundel pole alust ja vana normaalsust ei õnnestu taastada, sest nii valitsuste kui ka kodude võlakoormus on suur. „Praeguse seisuga ei ole euroala enam kriisi keskpunkt, suuremad küsimärgid on seotud Ameerika rahapoliitikaga ja arenevate riikidega. Pilt on siiski natuke tasakaalukam kui aasta tagasi.“
Kõige kiiremini on Hanssoni sõnul kasvanud arenevad turud. Ka Eesti on arenenud üsna kiiresti, euroala aga olnud nõrgem. Euroala jääb ka sel aastal miinusesse, Eesti püsib omas positsioonis kiirem kui keskmine Euroopa riik, aga natuke aeglasem kui nn arenev riik. Siiski on eelarve puudujääk tervikuna Euroopas vähenenud ja ka probleemsete riikide eelarve tasakaalustamatus väheneb.
Eesti asub Euroopa kasvukaardil soodsas piirkonnas, sõnas Hansson. „Oleme suutnud siin katla servas natukene rammusamat suppi keeta. Kõik prognoosid eeldavad, et meie lähipiirkonnas ja Euroopas hakkab majandus kasvama.“
Erandiks on Hanssoni sõnul Soome majandus. „Soome majandust pärsib kaks tegurit: esiteks nõrk globaalne keskkond ja teiseks struktuursed raskused, eelkõige elektroonikatööstuse ja paberitööstuse probleemid. Peale selle koormab Soome majandust tööjõukulude kasv. Masu ajal kasvasid palgad küllaltki jõuliselt ja palkade konkurentsivõime on vähenenud.“ Soomes käiv arutelu selle üle, kuidas viia palgakulud vastavusse tootmisega, võiks Hanssoni sõnul olla õpetlik ka Eestile, et palgad ei kasvaks liiga kiiresti.
Tööjõukulude kiire kasv on tuntav ka Eestis, tähendas Hansson. Keskmine brutokuupalk kasvas 2013 II kvartailis 8,5 protsenti. Sideteenuste hinnad odavnevad kiiresti, teenuste sektoris on inflatsioon juba 4,2 protsenti. See tähendab, et palgatrendid kanduvad juba üle muudesse sektoritesse, selgitas Hansson.
Eesti palku survestab tööjõupuudus. „Masu ajal piiras kasvu nõudluse vähesus ja keegi ei kurtnud tööjõupuuduse üle, aga nüüd on see taas oluline teema,“ sõnas Hanssion. Selle probleemi lahendusena pakkus ta välja kaasata tööjõuturule seni hõivamata elanikkonda. „Meil on umbes 60 000 inimest, kes soovivad tööle asuda, kui oleks sobiv pakkumine. See number on küllaltki stabiilne. Tulevikku vaadates on see kasutamata võimalus suurendada kasvupotentsiaali.“
Suurenevad tööjõukulud hakkavad Hanssoni sõnul kergitama alusinflatsiooni. Kõige kiiremini on viimasel ajal kallinenud toit ja sideteenused, viimasel aastal on oluline elektrihinna tõusu mõju. 2014 näeme järjest rohkem, et inflatsiooni kiirendab tööjõukulude kasv, mille mõju kandub teenuste sektorisse.
Hansson nentis, et teise kvartali majandusnäitajad olid erakordselt nõrgad. Üks haru, millel läheb väga halvasti, on tema sõnul veondus ja laondus. „See veab ka keskmise näitaja tugevasti alla. Ülejäänud harudes on nõudlust küll ja asjad arenevad.“
Euroopa majanduse kohta märkis Hansson, et see kosub sammhaaval. „Riskid on maandatud, aga siiski olemas.“ Jätkub mõõdukas taastumine madala inflatsiooni keskkonnas. Intressimäärad võivad püsida praegusel või praegusest madalamal tasemel veel mõnda aega. Eesti eelis teiste Euroopa riikide ees on Hanssoni sõnul kriisist väljumine suurenenud võlakoormata, see annab parema stardipositsiooni tulevikku vaadates.
"Järjest enam mõjutab Eesti majandus arengut inimtegur," lõpetas Hansson. "Järjest enam määrab tulevikku see, kuidas suudame rakendada nappi inimressurssi."
Täismahus ettekanded konverentsilt ilmuvad homme Äripäeva paberlehes.
Seotud lood
Kui üle-euroopalise ühtse sideturu otsus jõustub, võib see tuleval aastal Eestile tähendada telekomisektori hinnatõusu.
Valitsuse kinnitatud riigieelarve siseturvalisuse osa on riigituludest 2014. aastal 287,4 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga 8,1% võrra suurem.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele