Saxo Banki juht ründas Merkelit

Visiooni puudumine on karjuvas vastuolus emotsionaalsete tunnetega, mis domineerisid sõjajärgses Euroopa poliitilises mõtlemises, märkis Christensen.

"Usun, et ratsionaalsem lähenemine oleks päästnud meid sellest jamast, kus me oleme, kuid deklareerida, et EL peaks võitma üleilmset majanduse võiduajamist on üheks põhjuseks, miks Saksamaa tahab hoida Suurbritanniat ELis, kuid see ei ole visioon," kirjutas ta. Ratsionaalne on seda eesmärki toetada, kuid sinna me ei jõua, kui me ei tule välja uue, realistliku Euroopa visiooniga 21. sajandiks, lisas Saxo Banki juht.

Ta kirjeldas, kuidas käis avamas pangakontorit 2009. aasta mais Prahas ja kohtus mõni kuu hiljem eraviisiliselt president Vaclav Klausiga. Nad arutasid euroala võlakriisi, mis oli juba käimas, kuid sel ajal taipasid seda vähesed. "Olime üksmeelel, et Euroopa Liidu ees seisev on suurim praktiline väljakutse – mis on kõigi teiste probleemide juur ja põhjus, miks Euroopa Liit liigub majanduskatastroofi suunas ja mis ühe enam tundub demokraatliku protsessi eiramisena – see on ühisraha euro," kinnitas Christensen.

Kui president Klaus avaldas ingliskeelse raamatu "Europe – The Shattering of illusions" (Euroopa illusioonide purunemine), kus ta avaldab oma pettumust praeguse Euroopa olukorra suhtes, otsustasin selle avaldada taani keeles ja tutvustada seda kõikjal, kus võimalik, kirjutas pangajuht.

Raamat käsitleb Euroopa institutsionaalseid arenguid alates II maailmasõjast kuni euroala võlakriisini, hinnates praegust ebastabiilsust vahefaasiks. Kõiki, kellele on Euroopa südamelähedane, peaksid seda lugema, märkis Saxo Banki juht.

President Klausi juhtmõte on, et kui Euroopa tahab restartida majandusarengut, peab selleks toimuma fundamentaalne muutus ning Euroopale on tarvis uut tugevat visiooni.

Kuigi euro on ELi enamuse probleemide juur, on ühisraha idee muljetavaldav, amitsioonikas ja loogiline. Kuid selleks, et luua majandus- ja rahaliitu, kus rahvastik on suurem USAst, peab see peegeldama ka rahvusvahelist poliitilist jõudu, sõnas Christensen.

Keskne probleem seisneb tema sõnul selles, et Euroopa kodanike enamus ei soovi poliitilise liidu loomist, mis peaks olema rahaliidu loomise aluseks. "Rikaste maade kodanikud ei soovi loobuda rahvuslikust identiteedist ja ei soovi oma majandussaavutusi panna ühte potti. Sellisel juhul betoneerib solidaarsus vaesemate maadele alalise rahastajana. Isiklikult lisan, et tugevate riikide uhked kodanikud seostuvad rohkem vabakaubanduse ja majandusliku heaoluga, kui monsterlikult tugeva ja kasvavalt ebademokraatliku Brüsseli bürokraatiaga," jätkas ta.