Rootsi valitsus jätkab majanduse ergutamist

Põhjuseks tõi Borg jätkuvalt kõrge, 8% taset ületava, tööpuuduse, mis ei näita alanemise märke ei sel ega tuleval aastal.

Kui majanduses on võimsused jõude ning töötus kõrge, riigi rahanduse seis aga sedavõrd hea, siis on loomulik, et valitsus eelarvepoliitiliste meetmetega nõudlust majanduses suurendab, ütles Borg. Sellises olukorras pole kokkuhoid ei vastutustundlik ega mõistlik, lisas ta.

Valitsuse värske prognoosi järgi kasvab Rootsi majandus tänavu 1,2% ja tuleval aastal 2,5%. Varasem prognoos oli vastavalt 1,2% ja 2,2%. Töötuse määr jääb juulikuises prognoosis visandatud 8,4% tasemest madalamaks, küündides tänavu 8,2%-le ja tuleval aastal 8,1%-le. Töötuse alanemiseks peaks majanduskasvu tempo küündima vähemalt 3%-le, ütles Borg.

Ülejääki (1% SKPst), mis on valitsuse eesmärk majanduse n.ö normaalsetel aegadel, loodab Rootsi valitsus oma eelarve saada järk-järgult ehk aastateks 2016-2017.

Valitsuse manööverdamisruumi suuruseks, mille ulatuses vähendada makse või suurendada tulusid, hindas Borg tulevaks aastaks, mis on Rootsis ka valimiste aasta, 25 miljardit Rootsi krooni (2,87 mld eurot). Selle summa täpsem kasutus selgub septembri lõpuks valmivas 2014. aasta eelarve-eelnõus.

Maailmamajanduses valitsevat kliimat nimetas Borg sombuseks ja halliks. USAs on väljavaated veidi helgemaks muutunud, euroala ümbritseb aga jätkuvalt suur ebakindlus, ehkki uusi ärevushooge on õnnestnud vältida. Jõudsat kasvu näitab Jaapan. Samas arenevatel turgudel on kasv kinni jäänud ning riigid nagu Hiina ja India maadlevad tõsiste struktuursete probleemidega.