Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Inglise keel riigikeeleks?
Reklaamiagentuuri TBWA/Guvatrak juht Hede Kerstin Luik viskas Paide arvamusfestivalil migratsiooniteemade arutelu keskel õhku idee, et inglise keel võiks olla üks riigikeel.
Rõiva- ja tekstiilitööstuse liidu esimees Meelis Virkebau ei toetanud seda, kuid ütles, et kolmes kohalikus keeles peaks iga gümnaasiumilõpetaja igatahes suhelda suutma.
Teenusmajanduse koja juht Yrjo Ojasaar seevastu suhtus Luige ideesse pigem pooldavalt. "Eestit üritatakse ju müüa kiire ja modernse ühiskonnana," põhjendas ta. "Siis saaksime öelda, et ettevõtet saab siin nii luua kui ka käima panna muu hulgas ka tänu sellele, et kõik teenused on olemas ka nn rahvusvahelises keeles."
Kuna riigil raha kuskilt juurde ei tule, vajame ühiskondlikku kokkulepet selle raha kasutamise asjus, leidis riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson Paides arvamusfestivalil.
Arengufondi juhi Tõnis Arro hinnangul ei tule ettevõtjad koolist. Tema sõnul on õige mõtteviis selline: kõigepealt tee ettevõte valmis, alles siis mine õppima.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.