Soome ärikonsultant: miks pole arukas äkiline palgatõus

"Ülo võrdleb Eesti ja Soome palkade vahet, mis on suur, aga ta unustab küsida, mille pärast suur hulk ettevõtteid Soomest ja Rootsist on oma äri kolinud Eestisse? Mis juhtuks, kui palgad tõusevad näiteks kaks korda?" küsib ka Eestis tegutseva konsultatsioonibüroo Excedea juht Mikael Orkomies.

Excedea on hiljuti uurinud võimalust rajada suur tehas Lääne-Balkanile. "Meie klient ei ole Eestist huvitatud, sest Lääne-Balkani riigid pakuvad tunduvalt odavamat tööjõudu - lihttöölise kuupalk on 150-200 eurot kuus ja kogu töölise palkamise kulu on 250-350 eurot kuus," tõi Orkomies näite.

Enne kui palku hakkatakse tõstma, peaks tema sõnul leidma vastuse küsimusele, kuidas Eesti firmad konkureerivad selliste riikide ettevõtetega, kellel on juba praegu kordades madalam tööjõukulu? "Ja kui vahest tööjõukulu osa palju ei erine, võib ka öelda, et need riigid on valmis pakkuma toetusi, mis ulatuvad 50-60% tervest investeeringust (tehas, masinad) ja lisaks on Lääne-Euroopale geograafiliselt lähemal kui Eesti," selgitas Orkomies.

Ta lisab, et Soome kõrge kulutaseme tõttu tasub tööstus kolida Soomest ära alati, kui see on võimalik. "Kas Eestis on hetkel piisavalt IT, R&D jne. ettevõtteid ja tõõjõudu, kus oskused on tööjõukulust olulisemad, et survestada oma tootmisettevõtteid kõrge kulutasemega ära kolima?" küsib Orkomies. "Kas nendes ettevõtetes töötavad inimesed hakkaks siis programmeerijaiks või oleks nad töötud nagu Hispaanias?"

Palkade tõstmine on võimalik lisandväärtuse tõstmise kaudu, mitte teistpidi, rõhutab Orkomies. "Keegi ei ju taha maksta täna piimast topelthinda, kui see on sama piim mis eile. Juhul, kui piimal on näiteks tervist parandavad omandused, on ehk mõni seda topelthinda valmis välja käima," toob ta näite.