- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Island teeb võlgade korstnasse kandmise rekordit
Aprillis valisid islandlased ametisse uue valitsuse, mille üks valimislubadusi oli laenukoorma täiendav kergendamine, ehkki Islandi majandus on juba 2008. a pangakrahhist toibumas ja tööpuudus vähenemas.
OECD kritiseerib, et laenukergendust saavad nüüd ka majapidamised, mis tuleksid toime omal jõul. "Meie arvates peaks abi piirduma nende majapidamistega, mis on raskustes ja laenuga jänni jäämas," ütles Bloombergile OECD ökonomist Patrick Lenain.
Uue valitsuse plaani anda laenukergendust kõigile ei kiida heaks ka Islandi keskpank, nimetades seda kulukaks lahenduseks raskustes majapidamiste probleemile.
"Ei ole mingit kahtlust, et Islandi laenuandjad on maha kandnud rohkem kodulaene kui ükski teine arenenud riik," kommenteeris agentuurile Bloomberg Danske Banki vanemökonomist Lars Christensen. "Arenenud riigi jaoks on nii suur kodulaenude korstnasse kirjutamine ilmselgelt täiesti pretsedenditu."
2008. aastal lahvatanud finantskriisist ja pangakrahhist peale on Islandi valitsus pankade suhtes karmi joont hoidnud, sest õigupoolest ei olnud riigil muid valikuid. Pangandussektor oli paisunud riigi majandusest kümme korda suuremaks. Riik ei võtnud pankade kohustusi enda kanda ning tagantjärele on see osutunud üheks olulisemaks teguriks, mis on võimaldanud Islandi majandusel toibuda ja mida tunnustab ka IMF.
Nii tänavu kui tuleval aastal annab Islandi majanduskasvu tempo euroalale ja OECD riikide keskmisele silmad ette. Töötuse määr on alanenud kriisiaegselt 9,3 protsendilt 4,3%-le võrreldes vastavalt 13,7% ja 27%ga Iirimaal ja Hispaanias, mis oma kokku kukkumas panku päästma läksid.
Samas on Islandil jätkuvalt jõus 2008. aastal pangakrahhi ja Islandi krooni järsu nõrgenemise järel sisse viidud piirangud kapitali vabale liikumisele. Kreeditoridel on Islandil külmutatud varasid ca 8 mld dollari väärtuses.
Reitinguagentuur Fitch andis Islandile läinud aastal tagasi investeerimisjärgu reitingu, märkides, et ebatraditsiooniline kriisilahendus on osutunud edukaks.
Lõviosa senisest laenukergendusest johtub Islandi konstitutsioonikohtu 2010. a otsusest, mille järgi välisvaluutaga indekseeritud laenud on illegaalsed. See otsus kaitses majapidamisi Islandi krooni järsu nõrgenemise tagajärgedest ning sundis panku 149 miljardi Islandi krooni ulatuses laene korstnasse kandma. Samuti sundis toonane valitsus panku maha kandma laenuosa, mis ületas 110% soetatud elamispinna väärtusest.
Nüüd on islandlastel oodata uut kergendust. Aprillis võimule tulnud valitsus lubab inflatsiooniga seotud kodulaenude mahtu kärpida veel kuni 20% ulatuses. Rahalise katte loodab peaminister leida sellest, et sunnib Islandil 2008. a kokku kukkunud pankade kreeditore Islandi kroonides denomineeritud nõudmisi ca 3,7 mld dollari ulatuses maha kandma. Kapitalikontrolli kaotamise muudab see samm aga jälle keerulisemaks.
Seotud lood
Väikeriikide majanduspoliitika vastu tunneb tavaliselt huvi ainult piiratud arv spetsialiste. Kuid mõnikord tõlgendatakse ja laiendatakse väikeriikide kogemusi tervele maailmale ja püütakse niiviisi – kord veenvalt, kord vähem usutavalt – näidata, kuidas ühe või teise poliitilise meetmega saab majandust kõige paremini mõjutada, kirjutab Euroopa Poliitikauuringute Keskuse direktor Daniel Gros.
Islandist tuleb küll häid uudiseid kriisist toibumisest, kuid Islandi oma valuuta saatus on alles lahtine – võimalik, et vabalt kaubeldavana see enam käibele ei tulegi, kuna on omal jõul toimetulekuks liiga väike.
Islandi valitsus avalikustas plaani, kuidas kergendatakse elanike võlakoormat, et kiirendada majanduse toibumist 2008. aastal riiki tabanud pangandussüsteemi krahhist.
Euroopa Liit ootab Islandi uuelt valitsuselt selgust, kas liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga on kavas jätkata või jäävad need sinnapaika.
TalTechi tudengid on võtnud ambitsioonika eesmärgi ehitada vesinikul töötav võistluspaat, millega minna rahvusvahelisele Monaco Energy Boat Challenge'i võistlusele. HydroRaceri projekti veab 46 tudengist koosnev meeskond, kes arendavad uut tehnoloogiat vabatahtlikult õpingute kõrvalt. Projekti eesmärk pole üksnes võistlustel osalemine, vaid ka tulevastele inseneridele praktilise kogemuse andmine, rääkis HydroRaceri meeskonna kapten Erik-Rennes Pihlak „Energiakooli“ saates.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
“Naised tipus” sarja uus lugu
5
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Viimased uudised
Täpsem info pressikonverentsil kell 15
Üks ühishagi on juba üleval
“Neid pidanuks vahetama juba aastal 2006”
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Naised tipus” sarja uus lugu
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täpsem info pressikonverentsil kell 15
“Neid pidanuks vahetama juba aastal 2006”
Üks ühishagi on juba üleval
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele