Elioni osalusega andmeside kiirtee

Riias avatud rahvusvaheline võrgusõlm, marsruudil Helsingi-Tallinn-Riia-Vilnius-Frankfurt võimaldab andmete edastamist senisest ligi 100 korda suuremas mahus ning 10 000 korda kiiremini, kui tavakliendini jõudev edastuskiirus. TeliaSonera gruppi kuuluv Elion Ettevõtted AS osalusega loodud andmeside kiirtee on ettevõttele ülioluline operaatoriäri seisukohast, moodustades ettevõtte käibest ligi kolmandiku.

Avatud liin on Elioni võrguteenuste talituse juhi Toivo Libliku sõnul justkui Rail Baltica  “Me panime maha raudtee, mille peal saavad joosta andmesidepakettide rongid. See, mis on pakettide sees on juba klientide otsustada,“ kirjeldas Liblik andmekanali tööpõhimõtet. Kiirtee võimaldab tema sõnul vahendada nii internetiteenuseid osutavate ettevõtete sisu, mille kaudu jõuab meieni näiteks Google’i ja Youtube’i signaal, kui ka teenuseid korporatiivklientidele, mille eesmärk on vahendada ettevõtete sisest ja ettevõtete vahelist informatsiooni.

Liblik loodab, et Elion saab paremini teenindada ka oma Eestis olevaid kliente, kuna andmesideühendused muutuvad kas natuke töökindlamaks või kergemini laiendatavaks. Teisalt loodab Liblik saada osa nii Soome kui Venemaa transiitliiklusest. Ta nentis, et enamalt jaolt sellised infrastruktuuriprojektid ongi seotud kas andmevõrgu või transiitteeninduse laiendamiseks.

Elioni partneriteks on Libliku sõnul Venemaal Rostelekom ja Megafon, kes on tema hinnangul Elioni laadsed, ent kordades suuremad teenusepakkujad nii ärikliendile korporatiivvõrkude ühendamisel kui ka tavakliendile internetiteenuse ja peer-to-peer liikluse vahendamisel.

Samas näeb Liblik neid partnereid ka konkurentidena, kes hetkel pakuvad teenust Aasia klientidele. Elion soovib ka Aasiast andmepakette Euroopasse suunavatele klientidele omapoolset alternatiivi pakkuda. „Konkurents on tihe, praegu on olemas ka alternatiivseid teid – Venemaalt Euroopasse saab ka läbi Ukraina ja Valgevene,“ sõnas Liblik.

Eesti ja Põhjamaade võludena näeb ta eelkõige stabiilset poliitilist olukorda ning potentsiaali Euroopa Liidu serveriparkide asukohamaadena, millele on tarvis kiiret andmevahetuse võimekust. Samas ei näinud Liblik transiidiliiniga kaasnevat müügitulu kasvu. „Pigem loodame käibe säilitamist. Kõneteenuste hindu reguleeritakse ja nad langevad pidevalt, ühendusteenused peavad siis olema kõneteenuste hinna kompenseerijad“ sõnas ta. „See infrastruktuur võimaldab meil andmeside mahtusid suurendada ja kindlasti säilitada käivet lähima kolme aasta perspektiivis, tegemata sinna suuri kapitalimahutusi.“

Suurimaks konkurendiks Elionile ja Telia-Sonerale on samal transiitliinil Saksa konsortium Megafon-Deutsche Telekom-Lattelecom, kuid konkurendiga tehakse Libliku sõnul samal ajal ka koostööd.

Liblik märkis, et suuremahuliste ühenduste puhul ei looda kliente ainult ühe punktist-punkti ühenduse peale, alati valitakse mitu erinevat teed ja teenusepakkujat. Mitme võrgu kasutamise põhjuseks on tagavaravõrgu olemasolu, mis on vajalik, kui ühe liiniga midagi juhtub. „Oleme konkurendid küll, aga suudame üksteist alati ka täiendada,“ ütles Liblik.

Tele2 Eesti AS kommunikatsioonijuhi Hans Saarvelti sõnul ei näe nad Elioni uues andmekiirtees ettevõttele ohtu. Ettevõtte tütarettevõte Televõrgu AS haldab tema sõnul sarnast magistraalsidevõrku, olles samuti Elioni konkurent Eestis. Saarvelt märkis, et Televõrgu AS kuulub Baltic Optical Network allianssi, mis on samuti keskendunud suuremahuliste rahvusvaheliste andmesidekanalite pakkumisele Baltikumis ja Euroopas. "Elioni poolt mainitud võrgumahud on tänapäeva telekomimaailmas standardiks ja suurt ohtu või erakordseid muudatusi me seetõttu ette ei näe,“ lausus Saarvelt.

Elioni Eesti teise suurema konkurendi, telekommunikatsiooniettevõtte Linxtelecomi müügidirektor Ivo Saluoks sõnas, et valdkonnale laiemalt, on tegu väga hea uudisega. „Eelkõige loob see klientidele uusi võimalusi, et ühenduda Euroopaga," ütles ta. Linxtelecom ei tööta tema sõnul hetkel samal suunal, kuid Saluoks näeb ka uue transiitliini puhul võimalusi oma ettevõttele. „Telekomi maailmas on alati võimalus koostööks. Ja ma usun, et see võimalus jõuda Frankfurti läbi baltikumi – loomulikult vaatame seda kui koostöövõimalust,“ lausus Saluoks.