Kõik eksivad, aga kuidas otsustada, kas keegi on meelega arve vigaselt koostanud või saatelehele valed andmed kirjutanud või oli see inimlik eksitus?
Otsuse tegemiseks on vaja tõendeid ja oskust neid tõlgendada, kirjutab siseaudiitor Siiri Antsmäe ajakirjas Raamatupidamise Praktik.
Pettuste vältimiseks ja teadlikkuse suurendamiseks tuleks luua eetiline sisekliima ning teha kõigile töötajaile detailsemaid lisakoolitusi, sh juhtidele, raamatupidajatele ja audiitoritele, et nad oskaksid ära tunda ja mõista pettuse ohumärke ning teaksid, kuidas nende ilmnemisel tegutseda. Töötajaid peaks koolitama ka selles osas, kuidas nad saaksid ise oma töös vigu paremini vältida.
Eetilise keskkonna loomine on pikaajaline ja keeruline ülesanne. Väga vähestes organisatsioonides on sisuline ja toimiv eetikakoodeks olemas või kui ongi, siis on tegemist formaalse dokumendiga, mitte sisulise pühendumisega eetilisele käitumisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esmalt on tema sõnul aga oluline teada põhimõttelisi erinevusi eksimuse ja pettuse vahel.
Mis vahe on eksimusel ja pettusel ning millised märgid viitavad pettustele, loe edasi ajakirja värskest numbrist. Tellijad saavad ajakirja lugeda ka veebis:
http://rp.aripaev.eeSeotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini