Kõik eksivad, aga kuidas otsustada, kas keegi on meelega arve vigaselt koostanud või saatelehele valed andmed kirjutanud või oli see inimlik eksitus?
Otsuse tegemiseks on vaja tõendeid ja oskust neid tõlgendada, kirjutab siseaudiitor Siiri Antsmäe ajakirjas Raamatupidamise Praktik.
Pettuste vältimiseks ja teadlikkuse suurendamiseks tuleks luua eetiline sisekliima ning teha kõigile töötajaile detailsemaid lisakoolitusi, sh juhtidele, raamatupidajatele ja audiitoritele, et nad oskaksid ära tunda ja mõista pettuse ohumärke ning teaksid, kuidas nende ilmnemisel tegutseda. Töötajaid peaks koolitama ka selles osas, kuidas nad saaksid ise oma töös vigu paremini vältida.
Eetilise keskkonna loomine on pikaajaline ja keeruline ülesanne. Väga vähestes organisatsioonides on sisuline ja toimiv eetikakoodeks olemas või kui ongi, siis on tegemist formaalse dokumendiga, mitte sisulise pühendumisega eetilisele käitumisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esmalt on tema sõnul aga oluline teada põhimõttelisi erinevusi eksimuse ja pettuse vahel.
Mis vahe on eksimusel ja pettusel ning millised märgid viitavad pettustele, loe edasi ajakirja värskest numbrist. Tellijad saavad ajakirja lugeda ka veebis:
http://rp.aripaev.eeSeotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.