Merkel: Euroopa Komisjon ei vaja võimu juurde

"Ma ei näe lähematel aastatel vajadust loovutada komisjonile Brüsselis täiendavat võimu," ütles Merkel intervjuus väljaandele Der Spiegel, lisades, et on ühel meelele Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'iga, et hoopis liikmesriigid peavad majandusküsimustes rohkem kostööd teevad.

"Peame silmas näiteks tööturu ja pensionisüsteemi reformi, kuid samuti maksu- ja sotsiaalpoliitikat. Majanduspoliitika koordineerimine Euroopas on liiga nõrk. Seda tuleb tugevdada ja see on midagi muud kui Brüsselile volituste juurde andmine," tsiteeris Merkelit agentuur Reuters.

Suurema osa läinud aastast, mil euroala võlakriis alles akuutne oli, rääkis Merkel vajadusest liikuda edasi fiskaal- ja poliitilise liidu suunas.

Näiteks mullu oktoobris Bundestagis peetud kõnes kutsus ta üles sammu võrra edasi astuma ning andma finantsdistsipliini kindlustamiseks Euroopa Komisjonile volitused reaalselt riikide eelarveprotsessi sekkuda. Merkel toetas ka Saksamaa rahandusministri Wolfgang Schäuble toonast ettepanekut luua suurte volitustega Euroopa ühisraha voliniku amet.

Meelemuutuse taga võib olla nii kriisi leevenemine pärast Euroopa Keskpanga jõulisi avaldusi, sisepoliitilised kaalutlused enne sügisel toimuvaid valimisi, kus euroskeptiline partei lööb Merkeli konservatiividelt valijaid üle, kui ka laiem kompromiss Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'iga, kellega Merkel läinud nädalal kohtus.

Erinevalt Saksamaast, mis on pooldanud föderaalset korraldust, on Prantsusmaa alati eelistanud Euroopa Liidus riikidevahelist koostööd. Võibolla sai Merkel järeleandmise eest Hollande'ilt vastu lubaduse jätkata Prantsusmaa raskustes majanduse reformimist. Reformide vajadust rõhutas Merkel ka Hollande'iga toimunud ühisel pressikonverentsil. Hollande teatavasti deklareeris, et Euroopa Komisjon Prantsusmaale reformitempot ei dikteeri.

Prantsusmaa ja Saksmaa visandasid oma kohtumisel ühise nägemuse euroala tulevikust, mis muuhulgas näeb ette Euroopale veel ühe presidendiameti loomist eurogrupi alalise presidendi näol. Seda Prantsusmaa-Saksamaa visiooni hakkavad ELi valitsusjuhid juunikuisel tippkohtumisel arutama.