Euroopa Komisjon: Eesti suurimad probleemid on tööturul

Komisjon hoiatab, et kvalifitseeritud tööjõu puudusest saab Eesti jaoks perspektiivis peamine pidur majanduse jätkusuutlikule kasvule. See tõmbab tagasi majanduse potentsiaalset kasvuvõimet. Pärsib investeeringuid. Tekitab palgasurvet.

"Kvalifitseeritud tööjõu nappus ning pikka aega tööta olnud ning samuti puuetega inimeste tööturule tagasi toomine on Eesti jaoks tõsiseks väljakutseks," nendib komisjon oma pikemas analüüsis, mille põhjal soovitused sõnastati.

"See on tulevikku vaadates kõige suurem ohu märk," kommenteeris LHV Panga makroanalüütik Heido Vitsur komisjoni analüüsis sisaldunud viidet, et Eesti praegu ikka veel kõrgel tasemel tööpuudus on juba lähedal n.ö loomulikule töötuse tasemele.

Eesti töötus on Euroopas muude riikidega võrreldes kiiresti alanenud. Sellest hoolimata on pikaajalise töötuse tase alles kõrge eelkõige madalama kvalifikatsiooniga töötute hulgas. Teisalt ei või unustada, et töötuse kiire alanemise taga on ka suur väljaränne.

"Selline asi on ääretult ohtlik meie tulevikule, sest siia jäänud tööjõud vananeb ja kui noorem tööjõud lahkub, siis 20 aasta pärast oleme väga keerulises olukorras," ütles Vitsur. "Meil pole endal tööjõudu ja me ei suuda finantseerida oma sotsiaalseid vajadusi, rääkimata oma pensionisüsteemist," ütles Vitsur.

Komisjon nendib, et aktiivsetest tööturumeetmetest, mille eest seisab töötukassa, ei pruugi piisata, et takistada struktuurse tööpuuduse juurdumist.

Töötud vajavad ka hulka tugiteenuseid transpordist lastehoiuni, mida kõik kohalikud omavalitsused ei suuda kvaliteetselt tagada. Nii on töötuse teema Eestis tihedalt seotud kohalike omavalitsuste haldussuutlikkusega. Komisjon juhib tähelepanu, et omavalitsuste tulubaas ja kohustused ei ole tasakaalus ja et regiooniti võivad erinevused teenuste pakkumisel olla väga suured. Samas ei otsita probleemidele koordineeritult lahendust, mis ettevõtlust ja töökohtade loomist suurema töötusega regioonides toetaks.