- OMX Baltic0,34%317,43
- OMX Riga−0,44%994,94
- OMX Tallinn−0,05%2 239,64
- OMX Vilnius0,33%1 491,99
- S&P 5001,58%7 688,62
- DOW 303,03%53 356,12
- Nasdaq 1,44%25 736,51
- FTSE 1001,79%10 829,21
- Nikkei 225−0,24%62 037,97
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,07
- OMX Baltic0,34%317,43
- OMX Riga−0,44%994,94
- OMX Tallinn−0,05%2 239,64
- OMX Vilnius0,33%1 491,99
- S&P 5001,58%7 688,62
- DOW 303,03%53 356,12
- Nasdaq 1,44%25 736,51
- FTSE 1001,79%10 829,21
- Nikkei 225−0,24%62 037,97
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sõerd: sularahalaenud pole aktuaalne teema
Riigikogu rahanduskomisjoni liige, endine maksuameti juht, reformierakondlane Aivar Sõerd ütles, et komisjon on kohtunud maksu-ja tolliameti juhtidega, kuid ta ei mäleta, et sularahalaenude teema oleks aktuaalne.
„Riigikogu rahanduskomisjonil on olnud mitu kohtumist maksu- ja tolliameti juhtidega, amet on teinud ka ettepanekuid, kuidas maksude kogumist tõhustada. Ma küll ei mäleta, et sularahalaenude teema oleks aktuaalne, aga võime nendelt üle küsida,” ütles Sõerd.
„Teadaolevalt ei ole sularaha laenud keelatud ja pole olnud keelatud ka varem, aga see pole sageli esinev vorm,” lisas ta.
Sõerdi sõnul on rahapesu järelvalvesubjektid määratletud erinevates seadustest ning need jagunevad kolmeks:
1. finantseerimisasutused, kes pole finantsinspektsiooni järelevalve all, sealhulgas liisingu-, laenu-, valuutavahetuse, maksevahenduse ja alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujad, pandimajad ja hoiu-laenuühistud;
2. professionaalid, kelle tegevus eeldab pidevat seadusandluse tundmist (audiitorid ja raamatupidamisteenuse pakkujad, raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad, usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujad, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri või muu õigusteenuse osutajad);
3. muud isikud, kelle hoolsuskohustuste määr on oluliselt väiksem (õnnemängude korraldajad, kinnisvaravahendajad ja –arendajad, kauplejad, kui arveldavad sularahas üle 15 000 euro).
Äripäev küsis Sõerdilt järgmised küsimused:
1. Miks üldse peaks üks ettevõte andma suures summas sularahalaenu?
2. Kas Eestis on alati olnud sularahalaenud lubatud või on seadus ka kunagi neid keelanud?
3. Kui Te olite maksuameti juht, siis kui levinud olid ettevõtluses sularahalaenud ning kas maksuametnikud pööravad neile tähelepanu? On see teatud mõttes ohumärk?
4. Väidetakse, et ettevõtluses on sularaha laenulepingud levinud viis, kuidas varasemaid arvukaid sularaha väljavõtmisi nö lappida. Kuidas Te seda kommenteerite?
Hetkel kuum
5. Kas Teie arvates võiks seadusandlus suuri sularahalaene ettevõtluses piirata?
6. Kuidas praegu seadused sularahalaene reguleerivad? Kas ettevõte, kes annab välja üle 100 000 euro sularaha peab sellest kuidagi teatama (nt pankade teavituskohustus Rahapesu Andmebüroole)?
„Need küsimused on küll esitatud vormilt neutraalsete ja üldistena, aga ilmselgelt ühe konkreetse kaasuse kontekstis," ütles Sõerd.
"Kuivõrd tegemist on teadaolevalt seni ajakirjanduses käsitletud kaasusega, siis ei pruugi see käsitlus olla kõikehõlmav ja objektiivne. Kaasuse asjaolud saavad selguda vaid kohtumenetluses, mistõttu pole õige anda hinnanguid konkreetse kaasuse kontekstis,” vastas Sõerd.
Seotud lood
Andmekeskuste rajamise buumi ära kasutamine võiks tuua Eestisse sadu miljoneid eurosid välisinvesteeringuid, luua uusi elektritootmisvõimsusi ning sadu töökohti. Selle ära kasutamiseks on meil umbes kolmeaastane aken, mille jooksul on võimalik neid keskuseid siia meelitada, selgitab saates Sunly energia- ja andmekeskuste arendusjuht Kaarel Aus.
Enimloetud
1
4
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Mis juhtub pärast USA vahevalimisi?
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Mis juhtub pärast USA vahevalimisi?
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele