Sõerd: sularahalaenud pole aktuaalne teema

1. finantseerimisasutused, kes pole finantsinspektsiooni järelevalve all, sealhulgas liisingu-, laenu-, valuutavahetuse, maksevahenduse ja alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujad, pandimajad ja hoiu-laenuühistud;

2. professionaalid, kelle tegevus eeldab pidevat seadusandluse tundmist (audiitorid ja raamatupidamisteenuse pakkujad, raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad, usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujad, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri või muu õigusteenuse osutajad);

3. muud isikud, kelle hoolsuskohustuste määr on oluliselt väiksem (õnnemängude korraldajad, kinnisvaravahendajad ja –arendajad, kauplejad, kui arveldavad sularahas üle 15 000 euro).

Äripäev küsis Sõerdilt järgmised küsimused:

1. Miks üldse peaks üks ettevõte andma suures summas sularahalaenu?

2. Kas Eestis on alati olnud sularahalaenud lubatud või on seadus ka kunagi neid keelanud?

3. Kui Te olite maksuameti juht, siis kui levinud olid ettevõtluses sularahalaenud ning kas maksuametnikud pööravad neile tähelepanu? On see teatud mõttes ohumärk?

4. Väidetakse, et ettevõtluses on sularaha laenulepingud levinud viis, kuidas varasemaid arvukaid sularaha väljavõtmisi nö lappida. Kuidas Te seda kommenteerite?