Rõiva- ja tekstiililiidu juht, tööandjate keskliidu aseesimees Meelis Virkebau kinnitas, et Taliga uut ametit puudutavat kokkulepet pole tehtud. Kommenteerides järgmise nädala volikogu koosolekut, märkis ta, et tänase kuupäevani ei ole volikogu päevakava veel saadetud.
Küsimusele, kas tema hinnangul võiks Harri Taliga olla uus riiklik lepitaja, ütles Virkebai, et sellele pole lihtne vastata. "Olen olnud mitme riikliku lepitaja valimise juures. Mulle meeldiks kõige rohkem lepitaja, kes poleks väga sügavalt seotud ei tööandjatega ega ametiühingutega, et oleks eemal," kommenteeris ta.
Virkebau arvates oleks Aimar Altosaar õigem variant. "Harri Taligaga olen ma palju kontaktis olnud, ta on väga õige inimene, aga ta on 15 aastat olnud ametiühingutega koostöös. Ma arvan, et on raske saada neutraalseks lepitajaks," sõnas ta.
Riiklik lepitaja on praegu Henn Pärn kuupalgaga 2399 eurot. Tema nõunikuna töötab endine ametiühingujuht Raivo Paavo, kelle kuupalk on 1163 eurot.
Riikliku lepitaja institutsioon on tegutsenud Eestis alates 1995. aasta teisest poolest. Oktoobris 2001 sõlmiti tööandjate keskliidu, ametiühingute ja sotsiaalministeeriumi kokkulepe, mille järgi riikliku lepitaja kandidaat esitatakse tööandjate ja ametiühingute keskliitude poolt kordamööda.
Novembrist 2001 kuni märtsini 2003 oli riiklikuks lepitajaks tööandjate esindaja Henn Pärn. Juunist 2003 kuni juunini 2006 oli riiklikuks lepitajaks Raivo Paavo. Alates detsembrist 2006 on riiklikuks lepitajaks taas Henn Pärn.
Tosina tegutsemisaasta jooksul on kollektiivsete töövaidluste lahendamiseks riikliku lepitaja poole pöördutud ligi 400 korral. Abivajajateks on olnud enamasti töötajate esindajad aga ka tööandjad. Enamik vaidlustest on põhjustatud töötajate rahulolematusest palgatingimustega, aga ka kollektiivlepingute täitmise ja sõlmimisega, tutvustab riiklik lepitaja oma kodulehel tegevust.