Tuleval nädalal Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarvet arutava Ülemkogu eel ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et Eesti jätkab läbirääkimisi positsioonilt, et Balti riikide taotletud erandid on põhjendatud.
Kui see võimalik oleks, toetaks Eesti põllumajanduse otsetoetuste vähendamist, ütles Ligi. Kui aga liikmesriigid pole nõus seda raha mujal muudeks strateegilisteks eesmärkideks kasutama, siis tuleb toetused teha ühtlasemaks.
„58% ELi keskmisest on selgelt ebanormaalne, kui tipud saavad üle 200,“ ütles Ligi. Probleem ei ole otsetoetuste suurus, vaid just ebaühtlus. „See on äärmine konkurentsi moonutaja ja siseturu lõhkuja.“
Mis puudutab ühtekuuluvuspoliitika struktuuritoetustele lae seadmist, siis on Eestile oluline muuhulgas see, millised aastad võetakse n.ö alusaastaks. Majanduslikult rasked aastad 2008-2009 Eestile baasiks ei sobi. Alles noore ja areneva majandusega riigid kannatasid kriisis niigi rohkem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"See ei tohiks olla põhjus, et struktuurivahendeid vähendatakse,“ ütles Ligi.
Eesti kolmandaks prioriteediks ELi eelarvekõnelustel on infrastruktuuri investeeringud.
Ligi sõnul on Eestile olulised kõik kolm teemat. Põllumajanduse võrdsemate toetuste nõudjad on lihtsalt kõige häälekam huvigrupp, mis on jätnud mulje, et Eesti sõdib eelkõige just põllumajandustoetuste pärast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liit on hakanud ELi seitsmeaastase eelarveraamistiku üht varianti koostama ilma Suurbritanniata, kuna ametnikel on väga suured raskused brittide nõudmiste sobitamisega teiste riikide nõudmistega, kirjutab Financial Times.
Poolteist nädalat tagasi Tallinnast startinud romutraktor törtsutab täna juba Brüsselis Schumani väljakul, et eelarvekõnelustele kogunevad valitsusjuhid oma silmaga näeksid, kui ebaõiglane on jätkata liidu vaesemate liikmesriikide põllumeeste närutamist madalamate otsetoetustega.
Peaminister Andrus Ansip osales teisipäeval Brüsselis ühtekuuluvuspoliitika sõprade kohtumisel, et enne ELi järgmise seitsme aasta eelarvele keskenduvat Ülemkogu tuleval nädalal veelkord oma seisukohti rõhutada.
Euroopa Liidu struktuuritoetused peavad olema paremini fokusseeritud konkreetsete pikaajaliste arenguimpulsside andmiseks, mitte ühtlaselt jagatud, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Kuni 18. detsembrini on investoritel veel võimalus osta KAITA Developmenti võlakirju, mis pakuvad kaheks aastaks 10,5% aastatootlust. KAITA Development on 8 aasta jooksul arendanud 26 kinnisvaraprojekti ning kuulub Leedu suurimate kinnisvaraarendajate hulka.