Majandust veab endiselt ehitus

Järgneb Madis Abeni kommentaar III kvartali majanduskasvule:

Statistikaameti esialgsetel andmetel kiirenes majanduskasv kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,7 protsendini ja aastases võrdluses 3,4 protsendini. Peamiselt tuleb majanduskasv kasumlikkust kasvatavast ehitussektorist ja teistest valdavalt siseturgu teenindavatest tegevusaladest.

Maailma ja Euroopa majandusolukord suve lõpus halvenes, kuid ekspertide hinnangud Eesti majandusele ja väljavaadetele oluliselt ei muutunud. Eesti tarbijate kindlustunne püsis peaaegu kevadsuvisel tasemel, kuid ettevõtjate arvates olukord tööstuses mõnevõrra halvenes.

Elanike sissetulekud jätkasid kolmandas kvartalis suurenemist, kuigi palgatulu kasvutempo aeglustus maksu- ja tolliameti andmetel 7 protsendini. Keskmise palga kasv jätkus, aga hõive kasv on oluliselt aeglustunud. Pensionitulu kasv ületas vaid pisut 4,1-protsendilist inflatsiooni.

Kaupade ekspordi kasv kolmandas kvartalis kiirenes, samas import kasvas veelgi kiiremini. Majandustõus tuleb eelkõige kasumlikkust kasvatavast ehitusest ja teistest põhiliselt siseturgu teenindavatest tegevusaladest, nagu info ja side, kaubandus ning  inseneri- ja tehnikaalane tegevus, mis aitavad tasakaalustada kaupade netoekspordi negatiivset mõju.

Kuigi väliskeskkond on viimase poole aasta jooksul pidevalt nõrgenenud, on viimased prognoosid Eesti selle aasta majandusarengute kohta olnud kevadisega võrreldes optimistlikumad. Euroopa Komisjoni eelmisel nädalal avalikustatud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 2,5 protsenti ja järgmisel aastal 3,1 protsenti, mis on vastavalt teine ja esimene tulemus euroalal. Renoveerimise ja infrastruktuuriobjektidega seotud aktiivne ehitustegevus järgmisel aastal tõenäoliselt aeglustub, kuni käivitub ELi struktuurivahendite uus periood. Järgmistes kvartalites on peamiseks riskiks nõrgenenud ootused uutele välistellimustele töötlevas tööstuses kaubanduspartnerite ebakindluse tõttu.