IMF: Kreeka vajab lisaaega

Samuti tuleks kaaluda Kreeka võlgade täiendavat mahakandmist. "Vahel on parem, kui on rohkem aega," märkis Lagarde täna Tokios. "Sama toetasime me Portugali puhul, sama soovitasime me Hispaania puhul ja soovitame nüüd ka Kreeka puhul," vahendas teda agentuur Bloomberg.

IMFi ametnike viimaste nädalate sõnavõtud näivad kõnelevat sellest, et fond viivitab oma laenuosa väljamaksega, oodates esmalt Euroopa poliitikakujundajatelt Kreekale kas täiendavat laenuabi või võlgade mahakandmist. Vastasel juhul Kreeka IMFilt rohkem raha ei saa.

Lagarde'i sõnul ei aita Kreeka puhul üksi eelarvekärbetest ja struktuurireformidest. "Meil tuleb käsitelda ka riigi võlakoorma rahastamist," ütles ta.

Kreeka valitsuse prognoosi järgi kasvab riigi võlakoorem tuleval aastal 179,3%-le SKPst, liikudes kaugemale 2020. aastaks seatud eesmärgist kärpida võlatase 120%-le SKPst.

Kreeka võimaliku uue võlakergenduse osas läheb IMFi seisukoht vastuollu Saksamaaga, mille rahandusminister hoiatas Tokios, et kui Kreekale abilaenu andnud riigid oma raha tagasi ei saa, pole kreeklastel enam lisaabi lootust.

Wolfgang Schäuble kinnitusel on pea kõikides ELi liikmesriikides reeglid, mis ei luba garantiisid väljastada ilma mingi kindluseta, et see raha tagasi saadakse. Kui Kreeka avaliku sektori kreeditoridel tuleb kahju kanda, siis "hävitab see eeldused lisagarantiideks või uuteks väljamakseteks," ütles Schäuble.

Läinud nädalal välistas ka Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi selle, et keskpank Kreeka võlakirjadelt kahju kannaks. Sellega rahastataks valitsuse võlga, mida keskpank teha ei või.

Surve Kreeka laenuandjatele aga kasvab. Septembri lõpus kirjutas ka maailma suurima võlakirjafondi juht Mohamed El-Erian ajalehes Financial Times, et euroala riikidel tuleks kaaluda võlakergenduse plusse ja miinuseid. Mida kauem viivitada, seda kulumakamaks võib asjade käik lõppkokkuvõttes minna.