"Samal ajal võimaldavad ühingu enamusaktsionärid, kes on ühtlasi ühingu juhtkonna liikmeks, endale ajas üha suurenevaid materiaalseid hüvesid juhtimistasude ja boonuste näol. Sellise tegevusega rikutakse väikeaktsionäride õigustatud huvi investeeringu tootlusele. Pikaaegse dividendide mittemaksmise tulemusena väheneb väikeaktsionäridele kuuluvate aktsiate väärtus," selgitas Volens.
Mihhail Gnidini hinnangul on dividendide maksmata jätmine majanduslikult põhjendamata. Ta esitas kohtule rahanduseksperdi Andres Juhkami ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dotsendi Priit Sanderi koostatud BLRT dividendipoliitikat käsitleva analüüsi, mis järeldab, et dividende maksmine ei halvendaks ettevõtte majanduslikku olukorda ja investeerimisvõimekust.
"BLRT Grupp akumuleerib ettevõttesse kasumit, millega tänane juhtkond ei oska midagi mõistlikku peale hakata. Analüüsi kohaselt olnuks BLRT Grupil majanduslikult põhjendatud maksta ajavahemikul 2005–11 dividendideks kokku 21 kuni 43 miljonit eurot. Samuti näitab analüüs, et enamusaktsionäril on olnud samal ajal tulusam võtta omanikutulu välja töötasu ja hüvitistena kui dividendituluna," lausus Gnidin.
Väikeaktsionär leiab, et enamusaktsionärid on rikkunud BLRT juuni alguses toimunud üldkoosolekul oma lojaalsuskohustust hageja ja teiste väikeaktsionäride suhtes, jättes dividendide mitteväljamaksmise otsustamisel kaalumata ühingu ja aktsionäride huvid.
Kasumi jaotamise otsusele ei ole eelnenud veenvaid selgitusi ega diskussiooni ühingu juhtkonna ja vähemusaktsionäride vahel, miks on vajalik ja millega on majanduslikult põhjendatud ühingu nii suuremahuline ülekapitaliseerimine ning dividendide nii pikaajaline väljamaksmata jätmine. Nimetatud selgitusi ei andnud ühingu juhtkond ülejäänud aktsionäridele ei üldkoosoleku ajal ega pärast koosolekut.
Mihhail Gnidinile kuulub ligi 12% ASi BLRT Grupp A-aktsiatest ja 17% B-aktsiatest.