Kristjan Lepik: kõik pilgud nüüd Prantsusmaale

Ehkki Prantsusmaa on jõukas riik, ei ole ta majanduslikult lihtsas seisus – näiteks riigivõla suhe SKTsse (2011. aastal 87%) on Lepiku hinnangul juba üsna kriitilise tasemete juures ja edasine tõus oleks juba väga problemaatiline.

Euroopa võlakriisis oli Kreeka tema sõnul väike probleem, selle päästmiseks oli Euroopal raha piisavalt. "Hispaania ja Itaalia päästmiseks praegusest ESMist ei piisa, kuid globaalses koostöös võidakse ehk raha kokku saada," leidis ta. "Kuid Prantsusmaa päästmiseks enam raha kindlasti ei ole. Seega ei saa lasta Prantsusmaa olukorda tulekahju tekkimiseni viia, see oleks Euroopa praeguse mudeli lõpp."

Praegu ei ole tema hinnangul veel hilja Prantsusmaal vajalike reformidega alustada. Samas on Hollande võimul 2017. aastani. "Ma ei näe, kuidas tema juhtimisel riik õigele kursile jõuaks," kommenteeris ta.

Lepik tõi välja kuus probleemi, millega Prantsusmaa silmitsi seisab.

1. Nõrk konkurentsivõime - näiteks võrreldes Saksamaaga, mille eksport ületab importi, on riik vähem konkurentsivõimelisem, nende kaupu ja teenuseid muu maailm sedavõrd palju ei vaja.

2. Teised riigid tasakaalustavad - kui kriis sundis Eestit, Islandit, Iirimaad, täna ka Hispaaniat ja Itaaliat buumiaja tasakaalustavaid samme tegema, siis surve Prantsusmaale kärpimiseks on olnud väiksem ja kohanduma pole riiki sunnitud.

3. Liiga kõrged tööjõukulud - võrreldes Saksamaaga peaks Prantsusmaa 20% jagu vähendama palkasid või tõstma efektiivsust.

4. Jäik tööturg - töötajate vallandamine ja palkamine on keeruline ning Hollande'i võimuletulek on seda olukorda veelgi halvendamas. Riigi tööjõuturg pole globaalselt väga konkurentsivõimeline.

5. Riigieelarve pidevalt miinuses - konkurentsivõime vähenemise tasakaalustamiseks on pidanud riik rohkem kulutama ning riigieelarve on viimastel kümnenditel olnud pidevalt miinuses.

6. Kõrge maksukoormus - Kui eelmine president Sarkozy üritas ka kärpida ning sellega eelarve tasakaalu saada, siis sotsialistist Hollande ei ole kärpimisega nõus ning proovib eelarve tasakaalu saada riigi tulude (ehk maksude tõstmisega).

Kui riik oma tulude-kulude struktuuri ei muuda, sarnaneb Prantsusmaa Bank for International Settlements projektsiooni järgi 2040. aastaks Kreekaga - riigivõla suhe SKPsse paisuks selleks ajaks 400%ni,