- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,57%7 548,87
- DOW 30−0,01%52 291,33
- Nasdaq −1,02%25 106,1
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,57%7 548,87
- DOW 30−0,01%52 291,33
- Nasdaq −1,02%25 106,1
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Perens: pankade ühtne järelevalve on mõistlik
Swedbank Eesti peadirektor ning Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Priit Perens arvab, et ühtse pangandusjärelevalve mõte on mõistlik.
Intervjuu
*Mida arvate Euroopa Komisjoni plaanist, et Euroopa Keskpank peaks teostama järelevalvet kõikide euroala pankade üle?
Arvestades, et eurotsooni riigid annavad omavahel pankade rekapitaliseerimiseks abi, siis on eeldus, et nende riikide panganduses kehtivad samad reeglid ja neid jälgitakse samamoodi. Sama kehtib ka mitmes riigis tegutsevate pankade kohta. Seega on ettepanek ühise pangandusjärelvalve loomiseks mõistlik. Teostus aga on loomulikult keeruline nagu iga piiriülese organisatsiooni loomisel. Arvan, et tegelikult on mõistlik luua n.ö järelvalveorgan, mis jälgib erinevate riikide järelvalvete käitumist samade standardite järgi.
*Kuidas toimiks see Euroopa Keskpangale allutatud järelevalve Eesti puhul, kus pangandusturul domineerivad euroalasse mittekuuluva Rootsi pangad?
Tekst, mida mina olen näinud, räägib Euroopa Keskpanga rollist järelvalve korraldamisel. Seega on raske ette kujutada, et see puudataks euroala väliseid riike. Seega arvan, et reaalselt hakkab see ülene järelvalve kontrollima Finantsinspektsiooni menetlus- ja käitumisstandardeid. Seega ei peaks Rootsi pangad saama mingi erikohtlemise osaliseks. Samas säilib praegune koordinatsioon Rootsi Finantsinspektsiooniga.
*Milline oleks mõju igapäevapangandusele?
Sõltub, kuidas seda finantseeritakse. Kui eeldame, et selle instantsi loomise ja eksistentsi maksavad kinni turuosalised, tähendaks see igapäevapangandusele tõenäoliselt hinnatõusu.
*Kuivõrd tähendab pangandusliit materiaalset vastutamist mujal tehtud vigade eest?
Vastutus paistab meil juba olevat, nüüd saaks neid vigu võib-olla tõhusamalt ära hoida.
*Mis kasu/ohud Eesti finantssüsteemile sellisest ühtsest järelevalvest oleks? (näiteks - hoidnuks see ära kinnisvaramulli?)
Hetkel kuum
Kasu oleks siis, kui meie järelvalve oleks oma tegemistes lohakas. Sellisel juhul oleks sel algatusel korralekutsuv sisu. Hetkel teeb meie järelvalve minu hinnangul oma tööd kohusetundlikult ja rangelt.
*Kui tõsiseks ohuks peate praegust euroala finantssüsteemi fragmenteerumist (pangad tõmbuvad n.ö koju tagasi)
See juba toimub. Olla piiriülene pank tähendab enamasti täiendavaid kapitalikulusid ja likviidsusvajadust, et oma tütarpanku emapangast finantseerida. See aga on mitmete riikide pankadele hetkel tülikas koormus. Olukorras, kus tütarpangad suudavad oma tegevust kohalikult turult finantseerida, seda probleemi ei ole. Kuna meil tegutsevad peamiselt Skandinaavia pangad, kellel on tugev likviidsus ja kapitalipositsioon, seda hirmu siin ei ole.
Seotud lood
Nordea panga nõukogu esimees Wahlroosi sõnul on paljud Euroopa pangad pankrotiküpsed ja rajamisel olev pangandusliit probleeme ei lahenda.
Keegi ei taha kinni maksta teiste vigu, ent Euroopas ei saa end ka teiste vigade mõjudest isoleerida, ütles rahandusminister Jürgen Ligi pärast ELi ministrite kohtumist Küprosel.
Rootsi finantsinspektsiooni juht ning Põhjala suurima panga Nordea juht on eri meelt, kuidas Euroopa Keskpangale allutatud pangajärelevalve Euroopas toimima peaks hakkama, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Erinevalt Rootsi rahandusministrist Anders Borgist, kel on Euroopa Komisjoni pangandusjärelevalve plaani kohta juba väga selge ja kriitiline seisukoht ning punased piirid joonitud, on Eesti seisukohad sõnastatud pigem küsimuste vormis.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Enimloetud
1
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
- ST
Märkimisperiood kestab 30. novembrini
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
- ST
Märkimisperiood kestab 30. novembrini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele