- OMX Baltic0,34%317,43
- OMX Riga−0,44%994,94
- OMX Tallinn−0,05%2 239,64
- OMX Vilnius0,33%1 491,99
- S&P 5001,58%7 688,62
- DOW 303,03%53 356,12
- Nasdaq 1,44%25 736,51
- FTSE 1001,79%10 829,21
- Nikkei 225−2,14%60 859,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,11
- OMX Baltic0,34%317,43
- OMX Riga−0,44%994,94
- OMX Tallinn−0,05%2 239,64
- OMX Vilnius0,33%1 491,99
- S&P 5001,58%7 688,62
- DOW 303,03%53 356,12
- Nasdaq 1,44%25 736,51
- FTSE 1001,79%10 829,21
- Nikkei 225−2,14%60 859,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majanduskasvu prognoos tõusis
Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus peamiste kaubanduspartnerite parema kasvuväljavaate ning kodumaiste investeeringute ja tarbimise suurenemise toel tänavu 2,2 protsenti ning järgmisel aastal 3 protsenti, teatas ministeerium.
Võrreldes kevadise prognoosiga on majanduse areng oodatust positiivsem – tööhõive kiirema taastumise abil on püsinud tarbijate ja ettevõtjate kindlustunne, millega on kaasnenud oodatust suurem eratarbimise kasv.
Võrreldes kevadise prognoosiga on rahandusministeerium tänu positiivsele esimesele poolaastale tõstnud majanduse kasvuprognoosi 0,5 protsendipunkti võrra, järgmise aasta kasvutempo jääb varem oodatud tasemele.
"Kõik märgid näitavad, et vaatamata maailmamajanduse ebakindlusele on põhjust olla Eesti väljavaadete suhtes mõõdukalt optimistlik. Seda toetab ka meie lähinaabrite hea seis. Samas peab ohjeldama riigieelarve kulude olulist suurendamist, mis seab pikas perspektiivis ohtu riigi rahandusliku seisu ning halvendab seeläbi tarbijate ja ettevõtete kindlustunnet," ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jätkab stabiilset kasvu ning saavutab prognoosiperioodi jooksul pikaajalise keskmise kasvu lähedase taseme. Majanduskasvu vedaja on järgmistel aastatel jätkuvalt eksport. Võlakriisi leevenemise eeldusel võib 2013. aastal oodata peamiste eksporditurgude järk-järgulist elavnemist, mistõttu ka ekspordikasv kiireneb ning stabiliseerub järgmise nelja aastaga 6–7 protsendi juures.
Sisenõudlus kasvab tänavu SKPst kiiremini, kuid aeglustub 2013. aastal 2,9 protsendini, mis on põhjustatud CO2-kvoodimüügitulude ja EL välisvahendite arvelt tehtavate investeeringute vähenemisest. Investeeringuid suurendavad lähiaastail lisaks valitsussektorile ka välisomanduses olevad ettevõtted ning energeetikasektor.
Tööturu areng on olnud oodatust positiivsem. Aasta esimeses pooles toimus kiire hõivatute arvu kasv ning prognoosi järgi kasvab hõive sellel aastal 15 000 inimese võrra ehk 2,4 protsenti. Ka tööpuudus alaneb prognoositust kiiremini – tööpuudus on kriisiaegsest kõrgtasemest oluliselt vähenenud ning alaneb 2012. aastal 10,4 protsendini. Järgmisel aastal kahaneb tööpuudus 8,9 protsendini ning prognoosiperioodi lõpuks 7,8 protsendini.
Ettevõtete majandusolukorra paranemine on võimaldanud tõsta ka töötajate palkasid ning sellel aastal kiireneb keskmise kuupalga kasv 5,6 protsendini. Järgmistel aastatel püsib palgakasv samal tasemel ning kerkib pisut prognoosiperioodi lõpus.
Hinnad tõusevad 2012. aastal 3,9 protsenti, 2013. aastal 3,5 protsenti ning järgnevatel aastatel stabiliseerub hinnatõus 2,8 protsendi juures. Suurel määral panustab sel aastal inflatsiooni eluasemekulutuste tõus, millest ligi pool läheb soojuse kallinemise arvele tingituna vedelkütuste kõrgetest hindadest välisturgudel. Samuti toetab palgatulu jätkuv kasv ning tarbijate paranenud kindlustunne tarbimiskulutuste suurenemist ja seeläbi teenuste hinnatõusu mõningat kiirenemist. Järgmisel aastal on hinnatõusu aeglustumise taga soojuse ja kütuse hinnatõusu peatumine, millele viitavad alanevad naftafutuurid. Järgmise aasta inflatsioonis on arvestatud ka elektrituru avanemisest tuleva mõjuga.
Majandusväljavaadete peamine riski on oht välisnõudluse taastumisele. Euroalal on käimas majandust oluliselt tugevdavad reformid, kuid lähema aasta jooksul pole välistatud oodatust muutlikum areng, millele viitab majandususalduse langus Euroopas ja kogu maailmas. See võib aga vähendada nõudlust Eesti kaupade ja teenuste järele ning sunnib järgmise aasta eelarveplaane tehes ettevaatlikkusele. Samas on Eesti ekspordipartnerite kasvuväljavaated siiski oluliselt paremad kui ELis keskmiselt ning prognoosi põhistsenaarium ei arvesta märkimisväärsete tagasilöökidega väliskeskkonnas.
Hetkel kuum
Lähtudes makromajanduse prognoosist on rahandusministeerium korrigeerinud ka valitsussektori tulude ja kulude prognoosi. Võrreldes kinnitatud riigieelarvega suurenevad maksulaekumised ning see aitab kaasa käesoleva aasta valitsussektori eelarvepuudujäägi vähenemisele 1,2 protsendini SKPst. Prognoosi kohaselt jõuab valitsussektori eelarvepositsioon tasakaaluni 2014. aastal ning saavutab prognoosi¬perioodi lõpuks 2016. aastal 1,3 protsendise ülejäägi SKPst. Struktuurselt on eelarve¬positsioon kogu perioodil ülejäägis, jõudes 1,5 protsendini SKPst 2016. aastal. See on kooskõlas valitsuse eesmärgiga jõuda samaks ajaks 1 protsendilisse ülejääki. Struktuurne ülejääk kogu prognoosiperioodil näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning nominaalne puudujääk lähiaastatel on põhjustatud ajutistest teguritest.
Pikemalt vaata siit
Seotud lood
Eesti majanduskasv kiireneb aasta lõpus või 2013 alguses, kui on kosunud ka eurotsoon, prognoosib LHV. Pikemat aega iseloomustab aga määramatus.
Firmad laenasid juulis efektiivsemaks muutumiseks ning ekspordi kasvatamiseks rekordiliselt.
Nordea tõstis oodatust tugevama sisenõudluse tõttu Eesti selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,3 protsendile.
Eesti majandus on kasvamas ja see on kontrastne olukord võrreldes muu Euroopa ja sõnumitega, mis siitkandist tulevad, märkis rahandusministeeriumi pressikonverentsil rahandusminister Jürgen Ligi.
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.
Enimloetud
2
4
Mida teeb nüüd Trump?
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Mida teeb nüüd Trump?
Mida teeb nüüd Trump?
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Mida teeb nüüd Trump?
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele