Rootsi tähtsus ekspordis kasvas juunis viiendikuni

Eestist eksporditi juunis enim masinaid ja seadmeid (29% Eesti koguekspordist), mineraalseid kütuseid (sh bensiin, põlevkiviõli, elektrienergia) (14%) ning metalle ja metalltooteid (9%). Ekspordi suurenemist võrreldes eelmise aasta juuniga mõjutas kõige rohkem masinate ja seadmete väljaveo suurenemine (6%). Kasvas ka mineraalsete kütuste ning põllumajandussaaduste ja toiduainete väljavedu (vastavalt 12% ja 18%).

Juunis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (28% Eesti koguimpordist), mineraalseid kütuseid (17%) ning põllumajandusaadusi ja toidukaupu (10%). Oluliselt kasvas mineraalsete kütuste sissevedu võrreldes eelmise aasta juuniga (38%).

Kõige rohkem eksporditi kaupu Rootsi (19% Eesti koguekspordist), Soome (16%) ning Venemaale (13%). Eesti koguekspordi suurenemist võrreldes möödunud aasta juuniga mõjutas enim väljaveo suurenemine Rootsi (kasv 21%) ja Venemaale (kasv 33%). Rootsi eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, kütuseid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ja mööblit ning Venemaale mehaanilisi ja elektriseadmeid ning värvaineid.

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Rootsist (11%) ja Lätist (10%). Eesti koguimpordi suurenemist mõjutas kõige rohkem sisseveo suurenemine Soomest, Valgevenest ja Venemaalt. Soomest imporditi Eestisse kütuseid ja elektriseadmeid, Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid ja Lätist kütuseid ja elektriseadmeid.

Võrreldes tänavu maiga vähenes juunis eksport 2% ja import 1%. Mõningane langus kuises arvestuses võis olla tingitud ka tavapärasest kaubavahetuse vähenemisest juunis seoses puhkuseperioodi algusega.   

Konjunktuuriinstituudi avaldatud Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks näitas selle aasta esimestel kuudel tõusutrendi. Juulis sama näitaja nii Eestis kui ka Rootsis ja Soomes halvenes.