Saksa majandus aeglustub

Tänavu loodavad sakslased eelmise aasta kordust ja seda vaatamata euroala võlakriisile.

Praeguseks on juba kriis liikunud Saksamaa hoovist trepile ja on sisenemas elutuppa. Märke on mitmeid. Õllemüük on statistikaameti andmetel kahanenud esimesel poolaastal aastaga 2,3 protsenti ja õlleeksport on vähenenud 2,9 protsenti.

Automüük vähenes Saksamaal juulis aastaga viis protsenti ja võrreldes juuniga 16,5 protsenti, viies aastase müügi alates aasta algusest 0,1 protsendisesse langusesse. Automüük on õudne ka euroalal laiemalt. Kreekas kukkus esimesel poolaastal automüük aastaga 41,3 protsenti, Itaalias 19,7 protsenti, Prantsusmaal 14,4 protsenti ja Belgias 12,7 protsenti. Kuni juulini oli Saksamaa müügilangusest säästetud.

Saksamaa jaemüügi kasv on samuti takerdunud. Ifo indeks halvenes juulis järsult, mis pani Ifo Instituudi presidenti Werner Sinni ütlema, et eurokriis on avaldanud Saksamaa majandusele üha kasvavalt negatiivset mõju.

Nüüd on järg Saksa tööstuse käes. Juulis langes toodang ja tellimused tasemele, mida ei ole nähtud alates 2009. aasta aprillist, kui valitses suur majandussurutis. Neljandat kuud langes tööstustoodang ja uued tellimused vähenesid 13ndat kuud, mis indikeerib tulevikus tootmist. PMI indeks kukkus madalamale tasemele alates 2009. aasta juunist. Eksport sai kõva löögi, eriti Lääne-Euroopasse, Aasiasse ja USAsse, mis on maailma kolm suuremat turgu.

Saksamaal ei paista mingit muutust. Restoranidel läheb hästi. Inimestel on tööd, palgad tõusevad. Inflatsioon on taandumas. Aastatepikkuse pessimismi järel on õhus jätkuvalt optimism. Inimesed ajavad üles rendikinnisvarahindu ja lükkavad säästud kinnisvarasse. Haritud hispaanlased ja kreeklased lähevad Saksamaale tööd otsima. Kuid see kõik võib osutuda nirvaanaks.